,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta.
vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul
, lüürikam., armastusluulem., ajaloom., astronoomiam.) Dionysos- veinijumal, pidu lembene, kultuspilliks aulos. Ditüramb-Dionysose kultuslaul, mida lauldi aulose saatel. Tragöödia on ditürambist alguse saanud. Dionüüsiad- pidustused Dionysose auks. Saatüritest arenes komöödia. Saarür e. sireen- Dionysose saadikud maal, käitusid üleolevalt, rääkisid labaselt. Pallas Athena- tarkuse jumal, Ateena kaitsja, Partenoni tempel Akropolis on loodud tema auks. Athena mängis flööti. Marsyas-temast sai meisterlik flöödimängija ja ta kutsus Apolloni flöödi mängimisvõistlustele, mille ta kaotas. Hermes- kinkis Apollonile kilpkonnakilbist lüüra. Paaniflööt- pooljumal Paan valmistas reasvile erineva pikkusega torudest. Korraldati näidendite võistlusi, et parimad näidendid pääseksid Dionysose teatrisse. Arhailine ajajärk ( 8.- 6. Saj. eKr) Klassikaline ajajärk (5.saj-330. eKr) Hellenismiajajärk (3.-1. Saj eKr) Sellel ajal kujunes välja aristokraatlikus keskkonnas
Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor.
e. Kr) järgi logos (SÕNA), HARMOODIA (kreeklaste jaoks helide järgnevus) ja RÜTM (liikumise kord). Musikē on vahetult seotud ka tantsuga. Muusiku oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga, sest esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige tõejumal Apolloniga (tema pilliks oli harmoonilisi kooskõlasid mängiv LÜÜRA) ning veinijumal Dionysosega (tema pilliks oli AULOS (sarnane ŠALMEIga), mida puhus ta kaaslane Marsyas ja mis mängib alati üksikut eredat meloodialiini). Müüt jutustab nende võistlusest, milles jäi võitjaks Apollon. Pillidest olid Kreekas levinumad NÄPITAVAD KEELPILLID – 4-keeleline FORMINKS, millest 7. saj arenes KITARA; 7-keelega LÜÜRA, BARBITON, 5.saj teises pooles ka (naiste pill) HARF. Puhkpillidest olid levinuimad AULOS (sugulane šalmei ja oboega), PAANIVILE ehk SÜÜÜRINKS (5-7, hiljem 14 vilest koosnev), hiljem esines ka PÕIKFLÖÖT, METALLTROMPET
praegugi arstide ja apteekrite embleemil. Apollon oli ka suurim lüüravirtuoos. Lüüra, millega teda sageli kujutatakse, oli kreeklaste harfitaoline keelpill. Selle pilli oli leiutanud Apolloni noorem poolvend, jumalate käskjalg Hermes, kellelt tal see oli õnnestunud endale kaubelda. Lüüramängijana juhtis Apollon muusade (kunstijumalannade) rongkäiku. Ent kunstide ja tarkusejumal võis olla ka julm: nimelt siis, kui tema üleolekut tunnistada ei tahetut. Näiteks, kui satüür Marsyas kutsus teda välja muuskalisele võistlusele, ei rahuldunud ta võiduga, vaid tõmbas tokerja karvaga loodusejumalal karistuseks häbematuse eest elusast peast naha maha. Kõige paremini ilmuvad Apolloni omadused rafineeritus, sarm ja julmus tema armastuse nümf Daphne vastu. Daphne kuulus neitsliku Artemise kaaskonda. Nagu nende käskjannagi, olid Artemise kaaslased niisugused naised, kes meestest kuuldagi ei tahtnud. Ja just see võlus nii
03.2006, Tallinna Kaarli kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia 2003/2007 5' 1 või 2 viiulit, vibrafon (ad lib), keelpilliorkester Esiettekanne: Gidon Kremer (viiul), Kremerata Baltica, dirigent Gidon Kremer; 4.06.2007, Ludwigskirche, Saarbrücken, Saksamaa Kirjastaja: Universal Edition Lamentate Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile "Marsyas" 2003 35´-40´ klaver, sümfooniaorkester: 3222, 4220, timpanid, löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Hélène Grimaud (klaver), London Sinfonietta, dirigent Alexander Briger; 7.02.2003, kunstigalerii Tate Modern, London Esiettekanne Eestis: Momo Kodama (klaver), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 29.01.2004, Niguliste kirik, Tallinn Tellija: ürituste sari "Tate and Egg Live" Kirjastaja: Universal Edition
Dionysos (saadavad Aulos (barbiton) Ditüramb (50- Dionüüsiad kaunid naised) Saatür mängis aulost meheline meeskoor), aulose saatel Athena Leiutas flöödi Lisa: Hermes Leiutas lüüra Treen surnuitk, aulose saatel Paan (pooljumal) Paaniflööt e. sigrinx Hümenaios pulmalaul, aulose saatel Marsyas (Früügia Meisterlik Kokku nim. neid hümniks kandis ette koor, saatür e. sileen) flöödimängija tegemist on koorilüürikaga Saatüride naljadest arenes välja komöödia (comos nali) Ditürambist arenes tragöödia (tragos sokk)
Apollon pidevat vastandub surevatele tegelastele. Apollon on jumaliku tõe väljakuulutaja, tal oli kõige enam oraakleid. Jumalik selgeltnägemise värk. Sibyllid võisid olla tema tütred. Aga ta oli ka hästi tihedalt seotud muusikaga. Koos lüüraga oli ta poeetilise inspiratsiooni lähtekohaks. Muusikaga on tal ka inimlikud ja surevad vasted. Nt Orpheus, kes oli Apolloni jünger ja sai oma lauluande temalt. Ta oli ka hingesurematuse õpetuse algataja. Marsyas oli sileen Väike-Aasias, kes oskas hästi vilepilli. (Lüüra oli rohkem hellenlik nagu vilepill oli barbarlik ja hulluksajav), aga see oli rohkem Dionysesega seoses. Tema muusika oli Apolloni oma vastand. Ta oli ka vilepilli leiutaja või leidja. Ta valdas ka arstikunsti. Tema nooled tõid ka tõvesid. Sageli oli kultustiitel Snintheus, hiire v rotitapja. Askleipos oli tema sigitis ja ka arstikunsti jumal. Kentaur Cheiron kasvatas ta üles. Ta oli
annaabi.ee 
