sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas
Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas. Sellist informatsiooni kogudes ja
algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas.
Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse (link state advertisement) sõnum, mis täpsustab võrgu pilti ühenduste koormatuse ja kvaliteedi osas.
Information Protocol) , mis on praegu installeeritud paljudes firmavõrkudes. Nagu RIP, on ka OSPF projekteeritud IETF'i poolt ühena mitmest siselüüsi protokollist (IGP - Interior Gateway Protocol). //// OSPF'i kasutades saadab host niipea, kui ta saab andmeid muudatuste kohta marsruutimistabelis või avastab muudatuse võrgus, multiedastuse meetodit kasutades selle informatsiooni otsekohe kõigile teistele võrgus asuvatele hostidele, nii et neil kõigil on alati marsruutimistabelites ühesugune informatsioon. //// Erinevalt RIP'ist, kus alati edastatakse kogu marsruutimistabel, saadab OSPF'i kasutav host ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP'i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF'i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi. //// Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada
installeeritud paljudes firmavõrkudes. Nagu RIP, on ka OSPF projekteeritud IETF’i poolt ühena mitmest siselüüsi protokollist (IGP - Interior Gateway Protocol). //// OSPF’i kasutades saadab host niipea, kui ta saab andmeid muudatuste kohta marsruutimistabelis või avastab muudatuse võrgus, multiedastuse meetodit kasutades selle informatsiooni otsekohe kõigile teistele võrgus asuvatele hostidele, nii et neil kõigil on alati marsruutimistabelites ühesugune informatsioon. //// Erinevalt RIP’ist, kus alati edastatakse kogu marsruutimistabel, saadab OSPF’i kasutav host ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP’i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF’i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi. //// Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab
(handshakinguga) nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud (ilma handshaking'uta), nimetatakse datagrammvõrkudeks. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma header'is, mis muutub iga lingi juures. Numbri muutmise viib läbi ruuter, kellel on tabel, mille alusel ta numbrit muudab. Samuti hoiavad ruuterid ühenduste informatsiooni, s.t. et kui uus ühendus luuakse, siis lisatakse ka uus kirje tema tabelisse ja vastupidi kustutamise puhul. Erinevus
Näiteks transpordi kihi tasemel nägime, et ühendusele orinteeritus implementeeritakse lõpp-punktides olevate süsteemide poolt, aga võrgukihi tasemel implementeeritakse see lõpp-punktide vahel olevates ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma header'is, mis muutub iga lingi juures. Numbri muutmise viib läbi ruuter, kellel on tabel, mille alusel ta numbrit muudab. Samuti hoiavad ruuterid ühenduste informatsiooni, s.t. et kui uus ühendus luuakse, siis lisatakse ka uus kirje tema tabelisse ja vastupidi kustutamise puhul. Erinevus
kulutatakse marsruudi leidmisele vähem aega ehk ei ole vaja igale paketile otsida eraldi teed. Iga pakett liigub kui omaette nähtus ja iga paketi päises on sihtpunkti aadress ehk igas paketipäises on virtuaalkanali identifikaator mille järgi pakett võrgus liigub. Paketi päis muutub igas võrgusõlmes. Pakettedastusega võrkudes paketi päis jääb samaks ja aadress jääb paketipäisesse ning igas võrgusõlmes toimub paketi marsruudi valik. Ruuterites on olemas informatsioon marsruutimistabelites, mille kaudu toimub pakettide edastus. 47. Võrkude turvalisus ja ohud Võrkude turvalisuse põhilised aspektid on: 1) Konfidentsiaalsus Ainult saatja ja vastuvõtja peaksid aru saama sõnumi sisust. See on võimalik saavutada kui saatja krüpteerib sõnumi ja vastuvõtja dekrüpteerib sõnumi. 2) Autentimine Saatja ja vastuvõtja saavad olla kindlad, et see kellega nad suhtlevad on täpselt need õiged inimesed kellena nad väidavad ennast olevat ehk keegi teine ei saa