1. Otseedastus (Direct delivery), mille puhul üks IP lõppseade saadab paketi teisele samas kohtvõrgusegmendis olevale lõppseadmele ja saatev seade adresseerib andmepaketi sihtarvuti MAC aadressiga. 2. Kaudne edastus (Indirect delivery) toimub üle vahendava seadme ehk marsruuteri sellisele sihtarvutile, mis ei ole samas kohtvõrgusegmendis. Sel juhul adresseerib saatev arvuti andmepaketi marsruuteri MAC aadressiga. ● Marsruutimistabelid on olemas igas IP lõppseadmes. Need tabelid salvestavad infot IP sihtvõrkudest ja kuidas paketid nendesse võrkudesse jõuavad ning erinevate marsruutide mõõdikuid. milee alusel saab internetikiht valida kiirema tee sihtaadressini. ● IP paketi edastamisel tuvastatakse marsruutimistabelist järgmine info: 1. Sihtseadme IP aadress (Next-hop IP address), mis on otseedastuse korral
56. Otsingu meetodite liigitusi. · rakenduste järgi - rakendusteks võivad olla näiteks planeerimine, äratundmine, mängud, otsustamine, kasutajale kuvatava info otsing otsingumootoris, pakettide marsruutimine, · probleemipüstituse formalismi järgi ("loogiline tase", millel toimub sisuline otsing) - nt loomulik keel, matemaatiline loogika, formaalne keel, andmed, reeglid, semantilised võrgud, veebilehe arenduse keel, marsruutimistabelid, · probleemi lahendamise formalismi järgi (millel otsitakse, "füüsiline tase") - nt otsing tabelil, puul, orienteeritud/orienteerimata graafil, ja/või graafil, kaalutud/kaalumata graafil, automaadil, Markovi ahelal ja nii edasi, · otsingu eesmärgipüstituse järgi nt graafi puhul: leida lühim tee graafi ühest tipust teise tipuni, ühest tipust kõikide tippudeni, kõikidest tippudest kõikide tippudeni, · selle järgi, kas kasutatakse otsingu heuristikaid 57
Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku
Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse
(madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra tulema 0 – kui on siis on OK. valikuliselt need oma sihtpunkti. Sillad suudavad isoleerida algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui 43. Lokaalvõrgud, topoloogiad. Lokaalvõrk ehk LAN on kokkupõrkega alad, sest ta puhverdab kaadrid. Nad jagavad nende endi marsruutimistabelid muutuvad. mitteavalik arvutivõrk, mis on kontsentreeritud mingile võrgu väiksemateks tükkideks ning väiksemad segmendid on 33. Distance vector marsruutimisalgoritm. geograafilisele alale nagu näiteks maja piires või ülikooli väiksemate veavõimalustega. Samuti suudab sild ühendada eri Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad piires
ta vaatab oma marsruutimistabelist IP aadressi järgi, kus arvuti B asub. See tähedab, et tal on vaja teada, kas B asub temaga samas võrgus või mitte ning selle saab ta teada võrgumaski järgi. Kui võrgumaskid on samad, siis tähendab, et nad on samas võrgus. Kui A ja B ei ole samas võrgus, siis A vaatab oma marsruutimistabelist, et milline on see ruuter, mille kaudu ta pääseks B-ni saatma. Siis ta saab teada marsruutimistabelist, et selleks ruuteriks on R. Marsruutimistabelid on nii marsruuteritel kui ka hostidel. Selleks, et ruuterile R saata on vaja tema MAC aadressi. Me ei saada mitte IP aadressiga R-ile ehk IP tasemel see pakett jääb samaks. IP tasemel on kaks aadressi ( arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress). Selleks et R-ile saata on vaja teha kanalikihi pakett, mille sees on kaks MAC aadressi. Kui pakett jõuab ruuterini, siis harutatakse lahti jälle IP osa (kus on arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress).
mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks
Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab marsruuter kokku panna pildi võrgu topoloogiast. Teiseks niisuguseks näiteks on lüli oleku kuulutuse
==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. ==> EHK Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam.
==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. ==> EHK Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema
Vahetab naabritega iga 30sek tagant infot (ehk marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30sek tagant) saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena (ehk RIP töötab UDP peal). Vaatab ka kas ruuterid on elus. Kui 6 ajaperioodi (180 sek) järel naaber pole vastanud siis arvatakse ta „surnuks“ ehk võrgust lahkunuks, kõik tema kaudu käinud marsruudid kuulutatakse kehtetuks. Marsruutimistabelid arvutatakse ümber ja uus tabel saadetakse kohe kõigile naabritele. Need naabrid omakorda edasi oma naabritele jne. teade mõne sõlme „suremisest“ levib kiiresti üle kogu võrgu RIP-i kasutatakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF: Open Shortest Path First - kasutab Link State marsruutimisalgoritmi (ehk on veidi keerulisem) Iga võrgusõlm teab kogu võrgutopoloogiat ning lühim tee punktide vahel leitakse Dijkstra algoritmiga
oma marsruutimistabelist IP aadressi järgi, kus arvuti B asub. See tähedab, et tal on vaja teada, kas B asub temaga samas võrgus või mitte ning selle saab ta teada võrgumaski järgi. Kui võrgumaskid on samad, siis tähendab, et nad on samas võrgus. Kui A ja B ei ole samas võrgus, siis A vaatab oma marsruutimistabelist, et milline on see ruuter (gateway), mille kaudu ta pääseks B-ni saatma. Siis ta saab teada marsruutimistabelist, et selleks ruuteriks on R. Marsruutimistabelid on nii marsruuteritel kui ka hostidel. Selleks, et ruuterile R saata on vaja tema MAC aadressi. Me ei saada mitte IP aadressiga R-ile ehk IP tasemel see pakett jääb samaks. IP tasemel on kaks aadressi ( arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress). Selleks et R-ile saata on vaja teha kanalikihi pakett, mille sees on kaks MAC aadressi. Kui pakett jõuab ruuterini, siis harutatakse lahti jälle IP osa (kus on arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress)
annaabi.ee 
