5 3.Sõnumitüübid 3.1 Veateated ICMP veateateid kasutavad ruuterid ja hostid, et teavitada andmepaketi lähtestajat probleemidest, mis esinesid andmete edastamisel. Veateate sõnumisse lisatakse probleemi esilekutsunud sõnumiread. Kättesaamatu adressaat (inglise keeles Destination unreachable) Võrguvärav saadab "kättesaamatu adressaadi" sõnumi andmepaketi allikale, juhul kui võrguvärava marsruutimistabeli info viitab, et sihtvõrk on kättesaamatu. Sihtpunkti host saadab andmepaketi allikale "kättesaamatu adressaadi" sõnumi, kui sihtpunkti võrgukaart või protsessi port ei ole aktiivne. Võrguvärav loobub andmepaketi edastamisest ja tagastab "kättesaamatu adressaadi" sõnumi olukorras, kus nõutakse andmepaketi killustamist, aga killustamine pole lubatud (inglise keeles no fragmentation flag). ICMP kuuendas versioonis kannab sõnum nime "liiga suur pakett" (package too big).
Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3). Carrier Sense Multiple Access with Collision
Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3)
Kuna need kaks algoritmi on loomult erinevad, ei tarvitse optimaalne domeenisisese marsruutimise algoritm olla optimaalne domeenidevaheliseks marsruutimiseks. Lüli olek või kaugusevektor. Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Mõõdustikud - Marsruutimistabelid sisaldavad mingeid edastusteed iseloomustavaid mõõte, mille alusel töötavad marsruutimisalgoritmid. Keerukamad marsruutimis-algoritmid võivad kasutada mitme eri mõõdu kombinatsiooni
2*Kaugusevektori (ehk simultaneously as sub-channels in one communication channel, but physically are taking turns on the channel. The time domain is divided into several recurrent timeslots of Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja fixed length, one for each sub-channel kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi
Marsruutimine Igal hostil ja marsruuteril on marsruutimistabel Marsruutimisotsus tehakse sihtaadressi põhjal Kui saaja host on samas (alam)võrgus, saadetakse otse vastuvõtjale Kui saaja host on erinevas võrgus, kui saatja, saadetakse IP pakett vastava marsruuteri kanalikihi aadressile Marsruutimistabelis on kirja iga teadaoleva võrgu (või võrgugrupi) jaoks o võimalik, sest IP-de võrke on võimalik hierarhiliselt grupeerida Marsruutimistabeli kirjeid on võimalik agregeerda (e koondada), et paketi kohta läbivaadatavaid kirjeid oleks vähem Kui sihtaadress ei vasta ühelegi kirjele, pakett unustatakse ja saadetakse saatjale ICMP veateade MAC ja IP sidumine Kasutatakse ARP protokolli Igal hostil on ARP tabel, kus on kirjas o MAC aadress o IP aadress o aegumine otsitakse samas (alam)võrgus oleva hosti MAC aadress
kanalid seal on. Marsruutimise otsuseid võib teha paketi kohta või sessiooni kohta. Kui tegemist on datagramm võrkudega, siis iga paketi kohta tehakse see otsus edaldi. Kui tegemist on sessiooniga ehk virtuaalkanaliga, siis virtuaalkanal pannakse paika ja edasi andmed liiguvad juba läbi selle virtuaalkanali. Otsuseid võib vastu võtta: 1) Igas võrgusõlmes Igaüks saab teada info kogu võrgu kohta ja igaüks arvutab endale marsruutimistabeli. 2) Keskses võrgusõlmes See arvutab tabeli valmis ja saadab kõigile laiali 3) See kes saadab paketi paneb paketi päisesse ka marsruudi kirja ja sedamööda see pakett ka liigub (mõnedes tööstusautomaatika võrkudes kasutatakse) Informatsiooni kogutakse: 1) Mitte mingist informatsioonist, mis võrgus on 2) Lokaalset informatsiooni Vaatame, milline väljund on vähem koormatud ja läbi selle saadame paketi teele ja las siis edasi marsruuditakse teda kuhugi 3)
minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. // 29. DISTANCE VECTOR MARSRUUTIMISALGORITM ==> Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. // ==> Omadused: Iteratiivne (Jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta. See on ise-lõpetav, ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), asünkroonne, jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). // ==> Igal sõlmel on oma rida iga võimaliku sihtkoha jaoks ja oma veerg naabrite jaoks. Iga ristumiskoha peal on kirjas selle marsruudi ,,maksumus". ///
odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. // 29. DISTANCE VECTOR MARSRUUTIMISALGORITM ==> Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. // ==> Omadused: Iteratiivne (Jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta. See on ise- lõpetav, ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), asünkroonne, jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). // ==> Igal sõlmel on oma rida iga võimaliku sihtkoha jaoks ja oma veerg naabrite jaoks. Iga ristumiskoha peal on kirjas selle marsruudi „maksumus“. ///
säilitavad filltreerimistabeleid, mida nad on võimelised iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis Siinivõrk (bus) – kõik arvutid asuvad ühe liini peal. Siinivõrgu õppima, neid ei pea reguleerima. Sildade kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk otstes asuvad terminaatorid, mis tagavad signaali leviku funktsioonid:1)Pakettide filtreerimine–mingid kaadrid jätta Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli magistraalkaablis. Ringvõrk (ring) – peamagistraal, kuhu kõik samasse võrku, mingid kaadrid saata üle silla või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. arvutid on ühendatud, moodustab ringi. Iga ühenduse juures, edasi.2)Edastamine–sild peab suutma eristada, millisesse porti 34. Hierarhiline marsruutimine. mis viib arvutini, asub repiiter e. võimendi. Puu (tree) – realiseerida kaader
Ei ole mingit teed ette täpsustatud, marsruutimine toimub kohapeal. Seda tabelit ma ei oska ümber jutustada. Pilt räägib rohkem kui 1000 sõna! (datagrammi edastustabel). Kuna aadresse on idiootselt palju, siis ruuteritel on öeldud et kui IP aadressi prefiks on X kuni Y vahemikus, siis minge linki 0, kui M-N vahemikus, siis linki 1 jne. Ehk ruuter ei vaata kust pakett tuli vms, vaid vaatab sihtkoha IPd ja vaatab oma marsruutimistabeli vahemike. On ka üks link mis on mõeldud kui IP prefix ei sobi ühegagi ruuteri omadest. Mis neil siis vahet on? (kes inglise keelt ei oska, siis võin oma võimetekohaselt tõlkida). 27. Marsuutimine Musta kasukaga Pugile pühendatud küsimus Pmts, kui loengus mäletate, olid mingid sõõrikud (need on ruuterid), mis olid omavahel ühendatud ning nende vahel olid numbrid. Üldjuhul minnakse läbi sõõrikute, mille vahel on kõige väiksem number. Võtta neid numbreid kui ressursikulu.
mille annab võrgu võrguteabekeskus (NIC). IGRP hakkas rohkem levima seoses suuremate võrkude tekkega kuna RIP sobis vaid väikestele ning keskmistele võrgustikele seoses piirangutega teelõikude arvule. IGRP realiseeriti alguses IP-võrkudes kuid võib töötada ka suvalises võrgukeskkonnas. IGRP on kaugusvektoriga siselüüsi protokoll. Kaugusvektoriga protokolli kasutamisel saadab iga marsruuter regulaarsete vaheaegade järel oma naabermarsruuteritele värskendussõnumina kogu oma marsruutimistabeli või osa sellest. See informatsioon levib kogu võrgus ning kaugusi saab arvutada kõigi sõlmedeni. Stabiilsus tagatakse muudatuste viivituse, tagasiteadistuse tõkestuse ja ennistussõnumitega, mis on juba seletatud RIP-is. Ineter-AS routing ehk autonoomsüsteemide vahelise suhtluse protokollid. BGP (Border Gateway Protocol) on Interneti jaoks loodud AS-ide vahelise marsruutimise protokoll, mis on disainitud ka avastama marsruutimissilmuseid. BGP on mõeldud AS-ide
järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. IGRP - Interior Gateway Routing Protocol, "siselüüsi marsruutimisprotokoll" IGRP on kaugusvektoriga siselüüsi protokoll. Kaugusvektoriga protokolli kasutamisel saadab iga marsruuter regulaarsete vaheaegade järel oma naabermarsruuteritele värskendussõnumina kogu oma marsruutimistabeli või osa sellest. See informatsioon levib kogu võrgus ning kaugusi saab arvutada 17 Arvutivõrgud kõigi sõlmedeni. IGRP kasutab vektormõõtu, mille komponendid on levihilistus (1...224), ribalaius (1200 bit/s ... 10 Mbit/s), usaldatavus (1...255), koormus (1...255)
Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Omadused: o Iteratiivne - jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta o ise-lõpetav - ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks o asünkroonne - sõlmed ei pea ühes rütmis töötama o jagatud - iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega
annaabi.ee 
