Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija Rizzo- Veneetsa kuulsaim vara-renessansi meister Kõrg-renessans Michelangelo Skulptuuridega tutvus ta diochovanni juures Firenzesse tagasi tulles tegi ta 5,5 m kõrguse Taaveti figuuri 1505 läks tagasi Rooma, kust talt telliti paavst Juli jus ll hauamonument Monument oli suurejooneliselt kavandatud valmis 40 aastat hiljem, erines kavandist Ainult 3 skulptuuri sellest on ta enda tehtud Toomkirik Barokk katoliiklik kirikuvõim oli tihedalt seotud riigivõimuga
Sinna koondati kõik prantsuse parimad arhitektid ,maalijad ,skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules hardouin-Mansart(1646-1708)(hardu´än mansaar zül.Lossi kogupikkuseks sai 580m.Lossi keskosas on marmorõu. Versaillesi´park. See on hiiglasuur park , mis asub lossi teises küljes. Seda kasutati lossiruumi jätkuna kõiksugu pidude pidamiseks . Park on arhitektuurilise pargikunsti täiuslik näide.Seal on tohutult palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure. Versailles´lossi siseruumid. Siseruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust.Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või kullatud stukkrelieefidega ning seina- ja laemaalidega. Baroklik klassitsism arhitektuuris.See on mõistuspärasem ja mõõdukam , kui Itaalia
kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades. Pargi teljeks Pariisi tee pikendus, ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, kujundatud lillepeenrad ja kujunditeks lõigatud puud-põõsad, tohutul hulgal dekoratiivseid marmorskulptuure. Prantsuse maalikunsti esindaja NICOLAS POUSSIN - kasutas loomingus antiikmütoloogia teemasid, kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid, tegevus toimub antiikarhitektuuri foonil, tegevus mõjub teatraalselt, tunded kujutatud jahedalt, piltide meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu, piltidel nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele.
° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide regulaarpark ° Ilu loodust täiendades, mõistusele loodud süsteemile allutades ° Pargi teljeks Pariisi tee pikendus ° Sümmeetrilised basseinid ° Reeglipärane teedevõrk ° Geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ° Kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad ° Väga palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure fontäänide osana, gruppidena väljakutel, taimestikust moodustatud nurgakestes, ridadena tee ääres. Versailles' lossi siseruumid ° Ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust ° Hoone keskus kuninga magamistuba ° Aadlikud igal hommikul ärkamist jälgima ja teenindama ° Peegligalerii ° kaaraknad pargi poole, akende vastasseinas suured peeglid ° galerii otstes kaks salongi (vastuvõturuumi) ° Sõja salong kuninga ruumidega seotud
Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix'i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega. Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louix tõstis pargiga ka enda isiksust. Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad
pargikunsti täiuslikeim näide (nn. regulaarpark). Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Versailles' pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal on allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Pargi peamiseks kujundajaks oli Andre Le Notre (1613- 1700), kuid ka kuningas olevat tihti ise otsustanud, kuidas tema isikut kujunduse abil esile tõsta. Versailles' lossi siseruumid. Ka ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba, kuhu igal hommikul koondusid aadlikud kuninga ärkamist jälgima ja teda teenindama
Õue keskel on kuninga monument. Õuele pääseb läbi sepistatud värava, maapind tõuseb lossi poole minnes, et rõhutada lossi võimsust. Ülesandeks näib olevat rõhutada inimese tühisust ja väiksust võrreldes kuninga lossiga. Lossi kogupikkus on 580 m. Tulemuseks oli korrapärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustriks kujundatud lillepeenrad. Tohutul hulgal on pargis allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks. Prantsuse barokkmaal N.Poussin tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio maalis inimesi nii tõetruult kui võimalik, siis Poussin leidis, et inimesi ja ka maatsikku tuleb ilustada
Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne.) KA liidriks sai Charles Le Brun, kes oli tähtsaim kriitik ja otsustaja
Ainult Be reageerib , ka leeliste lahustega, olles seega amfoteerne metall 2KOH + Be + 2H2O = K2[Be(OH)4 ] + H2 Kaltsiumkarbonaat looduses: karstinähtus, kare vesi katlakivi CaCO3 peamine mineraal kaltsiit ( lubjakivi , marmor , kriit...) Harva leidub aragoniiti ka pärlid sisaldavad viimast. Looduses on ta üsna püsiv ja seetõttu hea ehitus- ja viimistlusmaterial. Viimasel ajal on happevihmad (põhiline kahjulik komponent on väävelhape) kahjustanud antiikseid marmorskulptuure *Kui vees on lahustunud CO2 siis lubjakivi aeglaselt lahustub vesinikkarbonaadi tekke tõttu CaCO3 + CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 nimetatud soola tuntakse ainult lahuses. Sellise protsessi tagajärjel tekivad koopad, salajõed ja muud karstinähtused. Ka Põhja - Eestis on karstialad. Meie pikim koobas on küll vaid 54-56 m pikk ja asub kohas , kuis Tuhala jõgi maa alla kaob. ( Virulase koobas - avastati hiljuti)
hauamonumendi kuulsuse. Artemisia suri enne mausoleumi kaunistuste valmimist. Kuid imetlusväärne töö, mis tema mehe nime surematuks muutis, elas veel üle viiekümne inimpõlve. Mälestused sellest elavad praegugi. Rhodose koloss Kümnete antiikautorite poolt ülistatud Rhodose skulptorite seas oli kuulsaim Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema figuurid ruumiliseks, see tähendab igast küljest vaadeldavaks. Erinevalt enamikest kreeka kujureist, kes marmorskulptuure lõid, töötas Lysippos pronksitehnikas. Ta oli tuntud ka gigantsete, üle kümne meetri kõrguste kujude valmistajana. Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju
annaabi.ee 
