Sakslaste suureks unistuseks oli ehitada oma kirikud prantsuse eeskujul, kuid selleks ei jätkunud majanduslikku ja kunstilist jõudu. Seega on saksa kirikud lihtsamad ja tagasihoidlikumad. Kivivaesel Põhja-Saksamaal ehitati kirikud punasest tellisest ja kirikuid ehitati sajandeid. Saksa kirikud olid eeskujuks Eesti sakraalarhitektuurile. N: Kölni ja Strasbourgi katedraalid Itaalias jäi gootika elukaugeks stiiliks. Itaalia kirikute seinad kaeti värviliste marmortahvlitega (nn. marmorgootika). Itaalia kirikute tornid ehitati reeglina kiriku kõrvale ja samuti puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng toimus ka ümarplastika kasuks (reljeefid taandusid). Kujud jäid siiski seotuks hoonetega
viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Pariisi Notre-Dame'ile järgnesid Chartes'i, Reimsi ja Amiensi katedraalid. Muuseas on ka kolm viimast pühendatud Neitsi Maarjale, seega samuti Jumalaema kirikud. Saksamaal: Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Itaalias: Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Itaalia kirikutel pole läänetorne. Inglismaal: Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles
docstxt/.txt
- Strasbourgi toomkiriku kaudu jõudis G Saksamaale. - Kölni katdral, säilinud keskaegsed joonised, seetõttu peetakse ehtsaks gooti kirikuks. 2 lft 164m. - Ulmi katedral 1lft, tüüpiline Saksa kirik, pseugootika 170m. Hispaania (valitses Pr. Stiil 2lft-ga) - Leoni kk, suur Pr. G stiilis katedral, maetud rahvuskangelane Cid. Itaalia - 13.saj. jõudsid teravkaar ja roidvõlv - enamus maakividest, kuid leidub ka marmorit - Firenze toomkirik, marmorgootika, hiljem ehitatud kuppel, eraldi suht kõrge kampaniil. - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee(14-15saj 4tiivaline), Siena(hästi säilinud), Palazzo Pubblico(gooti pärase torniga)) suured gooti stiilis kellatornid, mehaaniliste kellade tõttu) - Normandias rannikul, kaljumäe tipul 13.saj. Mont-Saint Michel (õhtumäe ime). Praegu saar ühendatud mandriga, ehitatud Püha Miikaeli auks - Hakati eralinnuseid lammutama
tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Kuigi itaalia kombe kohaselt pole sel läänetorne, püüti muus osas jäljendada põhjapoolsete maade gootikat (ehitajaiks olidki Alpide-taguselt Saksamaalt pärit meistrid). Kirikut ehib 135 fiaalitornikest ja 2245 skulptuuri. Itaalia gootika suursaavutuste hulka kuulub ka Veneetsia Doodzide
tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka azuurset astmikviilu. Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias. Eesti - Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. 13. sajandil maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa
Arhitektuur Itaalias Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Firenze toomkirik Milaano toomkirik Veneetsia Doodzide palee Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Kuigi itaalia kombe kohaselt pole sel läänetorne, püüti muus osas jäljendada põhjapoolsete maade gootikat (ehitajaiks olidki Alpide-taguselt Saksamaalt pärit meistrid). Kirikut ehib 135 fiaalitornikest ja 2245 skulptuuri. Itaalia gootika suursaavutuste hulka kuulub ka
Palju suuremat mõju avaldasid Vana-Rooma aegsete ehitiste suurejoonelised varemed. Üha jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamist. Joonis 27. Joonis 28. Joonis 29. Firenze toomkirik Milaano toomkirik Veneetsia Doodzide palee Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Kuigi itaalia kombe kohaselt pole sel läänetorne, püüti muus osas jäljendada põhjapoolsete maade gootikat (ehitajaiks olidki Alpide-taguselt Saksamaalt pärit meistrid). Kirikut ehib 135 fiaalitornikest ja 2245 skulptuuri. Itaalia gootika suursaavutuste hulka
ja äärmiselt omapärase gootika juurde. Kuid ometi, võrreldes prantsuse gootikaga on see kuidagi kaine ja asjalik. Parimad näited inglise hilisgootikast on Wellsi katedraal ja mõningad kuulsate Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolidele kuuluvad hooned. Gooti kunst Itaalias ja mujal Gooti stiil ei jätnud puudutamata ka Itaaliat, kuid sealsetele ehitajatele jäi ta siiski üsna võõraks. Üha enam jätkati värviliste marmortahvlitega kaetud kirikute ehitamine. Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on Itaalias Milaano toomkirik. Kuigi itaalia kombe kohaselt pole sel läänetorne, püüti muus osas jäljendada põhjapoolsete maade gootikat. Kirikut ehib 135 fiaalitornikest ja 2245 skulptuuri. Itaalia gootika suursaavutuste hulka kuulub ka Veneetsia Doodzide palee, mida kasutati valitsus- ja kohtuhoonena. Raskete roosakamustriliste nelinurkadena
annaabi.ee 
