Sellest hoolimata jõutakse kokkuleppele ning selle jõustumiseks annab Faust Mefistofelesele tilga oma verd. Faust annab Mefistofelesele mõista, et teda pole mõjutanud kogutud rikkused ning ta tunneb end üksiku ning kasutuna. Mefistofeles hakkab otsima uusi viise, kuidas doktori hinge püüda ning viib ta rahva sekka kõrtsi, tahtes mehe tuju parandada ning panna teda elust rõõmu tundma. Pärast seda peibutab kurat Fausti läbi viima noorenduskuuri, pärast mida armub Faust Margaretasse, range kasvatuse, kuid heasüdamlikku tütarlapsesse. Mehel õnnestub võita Margareta süda oma mõistuse ning Mefistofelese kavalate trikkide kaasabil. Mefistofeles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid kahe armastaja vaheline tunne on sügav ning Mefistofelest ei saavuta kokkuvõttes edu. Ümbritsevate inimeste silmis on Fausti ja Margareta suhe patune. Mefistofeles ei tee nende elu lihtsaks ning kahel
maailmas pole tema jaoks rõõme. Mefistofeles püüab Fausti murda ning tutvustab talle selliseid asju, mida Faust pole varem tundnud ega kogenud. Mefistofeles viib esimeseks Fausti lõbusate tudengite juurde, kes joovad. Pidutsemine ja joomine ei paku Faustile mingit rõõmu, mehed lähevad omavahel tülli nii et õhtu lepib kaklusega. Järgmiseks viib Mefistofeles Fausti nõia juurde, et Faust jooks jooki, mis muudab ta nooremaks ning Faust armub oma unelmate naisesse Margaretasse, keda kohtab tänaval. Faust suudleb esimest korda elus ning nende armastus hakkab tasapisi liiga tõsiseks muutuma, Faust palub ka erinevaid teeneid Mefistofeselt, et Margaretat enda poole võita, kui ta lõpuks seda ka teeb annab ta Margaretale unerohtu ja käib välja idee seda anda Margareta emale, et ta ema võiks uinuda ning et Margareta ja Faust saaksid öö koos veeta. Margareta annab seda aga õnnetuseks oma emale liiga palju ning Margareta ema suri
Kurat teenib F-i maapeal, F teenib Kuradit prgus. Kigepealt viib M Fausti llekeldrisse, s.o kge labasem viis inimest nnelikuks teha, Faustile ei meeldi ruskavad inimesed ja alkohol, tunneb end seal ebamugavalt. Jrgmiseks viib M Fausti niakki, et teda nooremaks teha. Faust tehakse 20-30 aastat nooremaks, talle jvad ta teadmised ja kogemused alles. Noorus annab F-le ilu ja selle, et naised hakkavad teda rohkem vaatama, mille lbi ta vib leida armastuse ja nne. Faust armubki Margaretasse. . Faust pakkus vlja idee, et Margareta viks uinutada oma ema, et nad saaksid kauem koos olla. nnetuseks andis Margareta emale liiga palju rohtu ning ta suri. Faust kohtub Margareta venna Valentiniga ning kakluse kigus Faust tapab ta.Faust kaob Margareta elust, siis kui Margareta saab lapse. Margareta tapab oma lapse(ilmselt uputab ta sohu), sest kardab ksi kasvatamst,neb last, kui pattu, (Margaretal hiskonnas halb maine, et litsakas, kuna Ji Faustst rasedaks). Margareta pannakse vangi, oma
Faust oli kokkuleppega kiiresti nõus, sest ta oli oma lootused elu suhtes juba täielikult maha matnud. Nii asubki Mefistofeles Faustile ilmalikke lõbustusi tutvustama. Esiteks viib ta Fausti Auerbachi keldrisse Leipzigi lõbusate tudengite joomaseltskonda, kuid seal toimuv jätab Fausti külmaks. Siis külastavad nad nõiakööki, kus nõid Faustile sellise joogi segab, mida juues Faust iga naist kui kaunist Helenat näeb. Juba tänaval jalutades armubki ta möödamineja Margaretasse, kelle tuppa ta õhtul Mefistofelese abiga salaja ehtelaeka kingituseks viib. Kui Grete kasti avastab, viib ta selle aga tubli kirikuinimesena papile. Seepeale sokutab Mefistofeles kappi uue laeka, kuid seekord viib Gretchen ehted naaber Marta juurde, et ema laegast jälle kirikule ei annaks. Marta ja Margarita vestlusesse sekkub aga Mefistofeles, kes tuli Marta juurde kui tema mehe surmast teadaandja. Mefistofeles korraldab Fausti ja Margareta kohtumise. Margareta armub
veel!" Faust peaks leidma rahulolu. Ta peaks tundma niisugust õnne, et ta ei tahaks, et see lõppeks eales. Selleks kasutab ta erinevaid vahendeid, näiteks meelelahutust: viib Fausti Auerbachi keldrisse jooma ja Volbriööle pidutsema. Kurat muudab ta ka nooremaks. Ta kasutab ka tundeid, pannes Fausti armuma. Ta muudab enda kasuks inimloomuse nõrkused ja pahed. Ta ei saavuta oma eesmärki sellepärast, et ei arvesta inimloomuse positiivseid külgi. 4.4. Mefistole ei meeldi, et Faust Margaretasse armub, sest Margareta on sügavalt usklik tüdruk. Kuna ta on pattudest puhas ja ta on jumala poolt, siis pole kuradil tema üle võimu ja see teeb tema jaoks eesmärgi saavutamise (Fausti õnnelikuks tegemise) raskeks. 5. ,,Fausti" võib pidada väärtkirjanduseks sellepärast, et see räägib kriitiliselt kogu inimkonnast. On palju vihjeid inimkonna pahedele. Mefistofelese viha inimkonna vastu ei ole põhjendamata, selles peitub ka tõde. Teosest saab välja lugeda ka seda, et inimene ei
Mefistofeles püüab Fausti murda ning tutvustab talle selliseid asju, mida Faust pole varem tundnud ega kogenud. Mefistofeles viib esimeseks Fausti lõbusate tudengite juurde, kes joovad. Pidutsemine ja joomine ei paku Faustile mingit rõõmu, mehed lähevad omavahel tülli nii et õhtu lepib kaklusega. Järgmiseks viib Mefistofeles Fausti nõia juurde, et Faust jooks jooki, mis muudab ta nooremaks ning Faust armub oma unelmate naisesse Margaretasse, keda kohtab tänaval. Faust suudleb esimest korda elus ning nende armastus hakkab tasapisi liiga tõsiseks muutuma, Faust palub ka erinevaid teeneid Mefistofeselt, et Margaretat enda poole võita, kui ta lõpuks seda ka teeb annab ta Margaretale unerohtu ja käib välja idee seda anda Margareta emale, et ta ema võiks uinuda ning et Margareta ja Faust saaksid öö koos veeta. Margareta annab seda aga õnnetuseks oma emale liiga palju ning Margareta ema suri
Ta oli oma õnne tipul ning tundis viimaks, et oli midagi saavutanud. Sel silmapilgul, kui ta kuulutas selle ülevaks hetkeks, suri ta. Fausti hing aga ei läinud peale maist elu Mefistofelesele. Pärast Fausti surma toimus võitlus põrguliste ja taevalise vahel. Margarete kuulutas Fausti lunastatuks ning taevaväravad olid Fausti ees lahti. Faust läks taevasse ümbersündinuna, kus oli ka tema armastatu Margareta. Seal sai nende armastus valla. Faust armus Margaretasse esimesest silmapilgust, pärast seda kui ta oli nõiaköögis nooremaks muudetud. Nende armastus aga Maal ei olnud võimalik. Margareta sai Faustiga ka lapse, mistõttu Margareta sattus vanglasse, kuna tappis oma ema ja oma lapse. Kõikides ebaõnnestumistes süüdistas Faust Mefistofelest, kuid üks milles teda võis süüdistada oli hoolimatus ja liigne parema tuleviku soovimine ja oma õnne tahtmine. 20) Margarete ja Fausti armastuslugu.
olukorda Maal. Ta oli oma õnne tipul ning tundis viimaks, et oli midagi saavutanud. Sel silmapilgul, kui ta kuulutas selle ülevaks hetkeks, suri ta. Fausti hing aga ei läinud peale maist elu Mefistofelesele. Pärast Fausti surma toimus võitlus põrguliste ja taevalise vahel. Margarete kuulutas Fausti lunastatuks ning taevaväravad olid Fausti ees lahti. Faust läks taevasse ümbersündinuna, kus oli ka tema armastatu Margareta. Seal sai nende armastus valla. Faust armus Margaretasse esimesest silmapilgust, pärast seda kui ta oli nõiaköögis nooremaks muudetud. Nende armastus aga Maal ei olnud võimalik. Margareta sai Faustiga ka lapse, mistõttu Margareta sattus vanglasse, kuna tappis oma ema ja oma lapse. Kõikides ebaõnnestumistes süüdistas Faust Mefistofelest, kuid üks milles teda võis süüdistada oli hoolimatus ja liigne parema tuleviku soovimine ja oma õnne tahtmine. 21. Margarete ja Fausti armastuslugu.
,,Fausti" sündmused: 1. Mefistofeles ja Issand teevad kihlveo. 2. Faust on masenduses, sest ta ei tunne ennast kasulikuna. 3. Tulevad vaimud ja Wagner. Faust saab aru, et ta parim õpilane on pealiskaudne. 4. Faust tahab ennast tappa. 5. Mefistofeles ilmutab ennast puudlina. 6. Nad sõlmivad kihlveo, kus Faust lubab oma hinge saatanale. 7. Kõrtsiminek. 8. Nõia juurde minek, nooruseeliksiir. 9. Margaretasse armumine. 10. Kingib ehtekarbi Margaretale. 11. Mefistofeles aitab noortel kohtuda. 12. Margareta ema sureb unerohu üledoosi tõttu. 13. Margareta rasestub, tapab lapse. 14. Valentin sureb. 15. Margareta sureb, pääseb taevasse. Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee.