Mari-Liisa Belohvostova 8b klass Gustav Adolfi Gümnaasium 05.11.2013 TEOSE TEGELASED Mikael- Loo peategelane. Ta ei õppinud koolis hästi. Ta tarvitas alkoholi , narkootikume ja suitsetas. Tema vanemad olid rikkad. Tal oli tüdruk Roosa. Mikael suri ära , kui sõitis jalgrattaga pankaautomaati sisse. Ta oli 16. Tuomas- Ta oli Mikaeli vend. Ta õppis koolis hästi. Käis sõjaväes. Käis kolm aastat Maretiga ja nad läksid lahku , sest ta armus Roosasse. Roosa- Mikaeli tüdruk. Tegi endale riideid ise ning oli väga rõõmsameelne. Elas emaga ja vennaga korteris. Jäi rasedaks , kui oli 15 aastane. SÜNDMUSTIK Raamat räägib poisist Mikaelist, kes peaaegu ei käinud koolis , jõi ning suitsetas. Temal oli tüdruk Roosa. Kui mikael ära suri Roosa sai teada , et ta on rase. Mikaeli vanemad aitasid Roosat. Andsid talle raha ning korteri. Algul
saanud neid abi, vaid kuulis jutte teistest sõjas käinutest ja valitsuse kirumist. Kord kuulis kelleltki, et arst olevat kirukumõisa tulnud. Maret läks kiiresti tohtrit kutsuma. Arsti lubaski tulla. Arst imestas, kuidas Jakob suutis selliste haavadega koju tulla, ta ütles, et kui ema ta eest hoolitseb siis poeg saab terveks. Kirjutas Jakobile rohu ja lahkus. Järgmise päeva õhtul Jakob suri. Öösel tuli metsavahi naine surnut pesema. Nad olid küll Maretiga riius, kui siiski tuli ta naabrile appi, tundes rahuldavat rõõmu surnut pestes. Nad laulsid kahekesi paar kirikulaulu. Metsavahi-paar läks koju ja Maret jäi oma poja kõrvale vaatama ja jäi liikumatuks tükiks ajaks. Järgmisel päeval võttis metsavaht surnult mõõdu ja tegi puusärgi. Päev hiljem pühapäeval maeti Jakob maha. Maret jäi veel surnuaeda haua juurde, kuid ta enam ei nutnud. Ta nägi pead tõstes pingil meest. Algul ta ei tundnud teda ära, kuid sai siis aru, et
vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks. Kui Maret ohjad oma kätte võttis, siis korraldas ta Kõrbojal Jaanitule ja ka samas oma sünnipäeva. Ta kutsus terve küla elanikud kohale. Ka Katku inimesed. Katkust tuli ainult Villu, tema vanemad ei tahtnud Kõrbojale tulla, kuna nad pidasid mingisugust viha Kõrboja vastu, kes tahtsid kunagi Katku talu karjamaid ära osta. Seal jaanipäeval olid kõik kohal. Terve õhtu tantsis Villu Maretiga. Hommikuks oli jutt nii kaugele jõudnud, et ta kutsus Mareti ja kogu piduliste karja endaga kaasa Kivimäele, kus ta muidu vabal ajal kive kõmmutas ja lõhkus. Ta soov oli teha see maapind kividest puhtaks ja teha nõnda, et seal saaks kunagi põldu künda. Kuid Villu oli liiga purjus, kui ta sinna kõmmutama läks ja ta lasi enda paremalt käelt mõned sõrmed maha ja samuti ka vasaku silma pool pimedaks. Kõik rääkisid järgmisel päeval, et Katku Villu tantsis
Räägiti, et sõda on läbi saamas, ent vähesed sõdurid jõuavad elusalt koju. Mõni aeg tagasi oldi metsast leitud alasti mehe laip, kelle nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis salaja heameelt, et tema poeg oli jõudnud siiski elusalt koju, saab terveks ning elab õnnelikult edasi. Järgmisel päeval aga poeg suri. Maret oli täielikult muserdatud. Peagi toimus poja ärasaatmine kirikus. Matustel istus ka üks tundmatu mees, kes hakkas Maretiga rääkima. Ta rääkis, et Mareti poeg oli ta sõber ning nad lootsid mõlemad terveks saada ning alustada oma eluga. Teda ennast söövat raske haigus, kuid ta ei mõistnud, miks Mareti poeg oli surnud enne teda. Maret vastas talle, et poeg oli haavatud, kuid mees ütles, et ta haavad olid juba ammu paranenud ning nägu oli vaid meelekohast ja põsest pommist veidi lillakas. Hiljem mõistis Maret, et see mees oli see sama, kelle ta oli üle jõe sõudnud.
Räägiti, et sõda on läbi saamas, ent vähesed sõdurid jõuavad elusalt koju. Mõni aeg tagasi oldi metsast leitud alasti mehe laip, kelle nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis salaja heameelt, et tema poeg oli jõudnud siiski elusalt koju, saab terveks ning elab õnnelikult edasi. Järgmisel päeval aga poeg suri. Maret oli täielikult muserdatud. Peagi toimus poja ärasaatmine kirikus. Matustel istus ka üks tundmatu mees, kes hakkas Maretiga rääkima. Ta rääkis, et Mareti poeg oli ta sõber ning nad lootsid mõlemad terveks saada ning alustada oma eluga. Teda ennast söövat raske haigus, kuid ta ei mõistnud, miks Mareti poeg oli surnud enne teda. Maret vastas talle, et poeg oli haavatud, kuid mees ütles, et ta haavad olid juba ammu paranenud ning nägu oli vaid meelekohast ja põsest pommist veidi lillakas. Hiljem mõistis Maret, et see mees oli see sama, kelle ta oli üle jõe sõudnud.
Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks. Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt Andresest ette jõuda,aga lõpptulemusena jäi kõigi töödega hiljemaks kui Andres ja pidi seega Eespere sabas sörkima.Pearu jaoks oli Tähtis eelkõige ärplemine,sõnades teistest üleolek,tegudes oli aga kõik vastupidi.Pearu oli maaharimiseks liiga püsimatu. Kolmas peremees romaanis on Vargamäe Sass.Ta oli uue kapitalistliku aja peremees. Sai endale talu Maretiga abileeumise tulemusega.Andres oli sunnitud talu neile andma,kuna pojad olid Vargamäelt lahkunud.Sass ei armastanud Vargamäed nagu And- res.Ta hakkas peremeheks alaväärtuskompleksist jala pärast.(Ta tahab näidata,et suudab olla Vargamäel peremeheks ka vigaselt)Sass juhtmõtteks oli saada,tema tegusid juhtis kasuhirm.Sass on uue aja peremees,muretseb tallu uusi asju (jalgratas,gramofon),talus on uued toiduained (riis,kohv).Ta on püüdnud seda talupidamist uutele
Vaba hing, kes otsis omale aina uusi ,,ohvreid", kelle abil su fantaasia saaks hoogu juurde. Sa ei suutnud ilma inimesteta elada, kuna nemad ongi need, kes su fantaasiamaailma käima lükkavad. Sa kaasasid neid oma ettekujutatud ellu, olles ise kord muinasteadlane, kord kalamees. Ilma erinevate isikuteta ei olnud sul kui elu. Sa lausa püüdsid eemalduda realismist, oma päris perekonnast. Kas sa kartsid seda? Kartsid kohustusi? Tore, et kohtumine Maretiga sulle veidigi aru pähe pani. Sa nägid, et fantaseerimine ei ole vaid meeste privileeg, sa märkasid Maretis ennast, seda Nipernaadit kevade algul täis energiat ja rõõmsameelsust, kui samas olid ise oma rännakust väsinud ja räbalais. Andsid isegi oma kandle talle. Kannel oli sulle kõige armsam, küllap Maret puges sulle endalegi südamesse, et sa endale armsa asja talle usaldasid, kuigi tüdruk ise seda mängida ei osanudki.
Roometil on kriminaalne taust, nimelt käinud nad koos ühe vanamehe juures vargil, kelle pärast Marcus surnuks peksis, Roomet läks vargile, kuna raha oli vaja. Kui poisid vahele jäid, süüdistas Marcus kõiges Roometi ja karistada saigi lõpuks Roomet. Roomet ütles Railile ka, et ta armastab teda. Kuna hakkas vaheaeg läks Raili järgmine päev korvpalli laagrisse, kus nad läksid Maretiga riidu ja ütlesid üksteisele igasuguseid inetusi, lõpuks otsustati siiski leppida. Kui Raili peale vaheaega Roometi koju otsima läks, sai ta teada, et Roomet käib peale kooli tööl, kuna raha ei ole, sest ema on joodik. Peale õhtust korvpalli trenni ootas Roomet Railit ja Raili kutsus Roometi enda juurde, kus nad vestlesid mitu tundi. Järgmisel nädalal otsustas Raili taas Marcusega rääkima minna, ukse avas Railile Jennifer. Jennifer rääkis, et ta on Marcusega
minna (peaministri jutule tulnud nuntsius e usutegelane pakub), kuid jätab selle kasutamata. Ullo satub ka ülekuulamise alla ja vangi, kus ta rilab üle mätsipommitamise. Ta tahab osta margikogu ühe naise kaudu. Naisel on austaja olemas, kuid petab teda Ulloga ning mees annab Ullo üles. Ullo aga smuugeldatakse koos kamba teiste vangidega välja neil vedas meeletult, sest 10 minutit hiljem oleks nad viidud sunnitöölaagritesse. Varem juba oli Ullo abiellunud Maretiga, kes oli ühe vanamehe tütar, kes käis vanalt peaministrilt raha küsimas. Kord jättis vanamees oma raha maha ning Ullo läks seda talle koju viima nii nad kohtusidki. Ullo liitus jälle rahvusliikumise tegevusega, muuhulgas kutsus käskjalana kokku Rahvuskomitee ja valitsuse koosoleku ning oli tunnistajaks ka sellele, kuidas iseseisvusmanifesti trükkimine trükikojas elektrikatkestuse tõttu sooritamata jäi (1944 pommitamine).
Heaks näiteks on siin naissuhted. Ta jääbki lootusetult ihaldama kättesaamatut esimest armastust ning abiellub allaheitliku naisega, keda vaevu tunneb. Veel vana mehena hülgab ta abikaasa ning võtab uue noore naise. Kui nüüd Ullo ja Eesti võrdlemise juurde tagasi tulla, kumab siit ehk läbi oludega leppimine kõrgemaid unistusi hülgamata. Veel viimasel hetkel enne venelaste tagasitulekut 1944. aastal saadab Ullo raadio kaudu Euroopasse meeleheitliku appikutse, õhtul enne Maretiga abiellumist palub ta veel lootusetult Lia kätt. 8) Paralleelid tänapäeva ja teiste teostega. Religiooniküsimus: nimelt tehakse peategelasele II maailmasõja eelõhtul ettepanek minna Itaaliasse õppima, kui ta võtab vastu katoliku usu. Kuna aga Ullo ei suuda religiooni teemal „seisukohta võtta”, loobub ta sülle kukkunud võimalusest. Üks küsimus on siin, et kas midagi võinuks minna teisiti, kui eestlased olnuks religioosne rahvas, kuid selle arutamine ei vii
1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale
ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule, Karla, mina sõidan nüüd koos teiste tudengitega matkama, ma lähen Kamshatkale! Ja tead, mis ta mulle veel ütles, et kuule, Karla, kas sa ei tahaks kah kaasa tulla! Et mul oleks nii hea meel, kui sa tuleksid! Et lähme koos! Ja ma tean, et kui ma oleksin sel korral Maretiga kaasa läinud, siis oleksime me tagasi tulnud nagu mees ja naine!" Karla näitas, et on eluga rahul, aga tegelikult tema sees põlesid vanad tunded, suur viha ja kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud. Kahju oli aga sellest, et Karla ei hinnanud enda naist, kes tegelikult hoolis oma mehest. SASS:" Sul on ju naine! Mis tal häda on? Tubli ja töökas inimene!" KARLA: "On küll jah. Ega mina ka päris ilma ei pidanud jääma. Mõne naise jätavad linnamehed meile kah
Seeba kuninganna Vihmased ja külmad ilmad olid saabunud, Nipernaadi oli väga räämas. Ta otsis omale mõnda onni elamiseks ja palus tööd. Ta läks kõrtsi, kus palus oma viimaste asjade eest süüa ja juua midagi ning öömaja. Kõrtsmik andis süüa ja juua, kuid öömaja sealt ei saanud. Nipernaadi otsis omale tööd ja sai Jaanus Roogilt pakkumise. Ta leidis ka omale öömaja Siiman Vaa juures raha ja toidu eest. Siiman Vaa elas koos oma tütre Maretiga mereääres väikses onnis. Jaanus käis Maretit otsimas kodus ja kohtus seal Nipernaadiga. Jaanusele ei meeldinud et Nipernaadi elab seal, kuna Jaanus tahtsi Maretit omale naiseks. Maret sellest ei hoolinud ja unistas sellest kuidas ta leiab kaldalt pärleid ja saab väga rikkaks kunagi. Maret ja Nipernaadi rääkisid oma unistustest. Nipernaadi rääkis Maretile oma tädist Katarina Jeest, kes on väga rikkas. Maret muidugi ei uskunud Nipernaadi lugusid
annaabi.ee 
