Sest need vajava nõrgalt aluselist või neutraalset keskkonda. Maonõre teise komponendi moodustavad ensüümid neid produtseeritakse mao limaskesta pearakkudes need rakud toodavad rühma ensüüme, pepsinogeenid. Pepsinogeene on 7 isoensüümi. Pepsinogeenis ained mitteaktiivsed , mis on oluline, sest nad ei hakkaks limaskesta ise seedima. Aktiivseks muutuvad pepsinogeenid happelises keskkonnas juba maovalendikus aktiivsed vormid pepsiinid. Aminohapete ahelast eemaldub rühm aminohappeid, mis pärsivad aktiivsust. Pepsiinid toimivad maos valkudele. Pepsiinid 1-5 on kõige aktiivsemad, pH vahemikus 1,5-2,2. Pepsiinid 6-7 on kõige aktiivsemad pH 3-3,2 juures. Pearakkudes toodetakse ensüümi lipaas. See ensüüm omab rasvade lõhustamisel tähtsust imiku- ja lapseeas. Sest maonõre lipaas lõhustab emulgeeritud lipiide, milleks on piimarasvad. Teistele
Erinevates osades paiknevad näärmerakud on erineva funktsiooniga. 1. Mao lõim (maolävi) kõige kõrgemal, seal kus toit jõuab makku 2. mao põhimik (fundus) - 3. mao keha (corpus), 4. Antrum (koobas) 5. Ülemineku osa peensoolele pylorus ringjas sulgurlihas Maonõre koostis ja omadused: 1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2 Vesinikkloriid ehk soolhape ehk maohape seda produtseerivad põhimiku parietaalrakud.
◦ kaotada valkude antigeenne struktuur ◦ kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine VALKUDE METABOLISM ehk AINEVAHETUS Suus valkude seedimist ei toimu. VALKUDE SEEDIMINE ALGAB MAOS SOOLHAPPE (HCl) JA SEEDEENSÜÜMIDE PEPSIINIDE TÕTTU. Soolhappe (HCl) biofunktsioonid on: ◦ toiduvalkude denaturatsioon (teeb peptiidsidemed kättesaadavaks seedensüümidele) ◦ osaleb maovalendikus aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist ◦ bakterite hävitamine ◦ sekretiini vallandumise käivitaja (sekretiin on pepsinogeeni sünteesi ja sekretsiooni aktivaator, pankreasenõre sekretsiooni stimulaator) Peensool on valkude seedimise põhikoht, kus valgud lõhustatakse lõplikult imendumisvõimelisteks aminohapeteks. Peensooles toimub valkude lõhustamine pankreasenõre ja soolenõre ensüümide (proteaaside) abil
· lõhustada valgud imendumisvõimelisteks aminohapeteks · kaotada valkude antigeenne struktuur · kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine Valkude seedimise kulgemise üldskeem: Suus valkude seedimist ei toimu. Valkude seedimine algab maos soolhappe (HCl) ja seedeensüümide - pepsiinide tõttu. Soolhappe biofunktsioonid on: * toiduvalkude denaturatsioon (teeb peptiidsidemed kättesaadavaks seedensüümidele) * osaleb maovalendikus aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist * bakterite hävitamine * sekretiini vallandumise käivitaja (sekretiin on pepsinogeeni sünteesi ja sekretsiooni aktivaator, pankreasenõre sekretsiooni stimulaator) Soolhapet sünteesitakse mao parietaal- ehk katterakkudes. Pepsiinid tekivad maonäärmete pearakkudes inaktiivsetest proensüümidest pepsinogeenidest (oluline HCl roll). Teatakse 7 erinevat pepsiini isoensüümi. Pepsiinid on happekindlad ensüümid.
viimajuhadesse. Maomahl muutub sel teel tekkiva HCl toimel tugevalt happeliseks. Mao seinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline, eriti pärast söömist, sest vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas liikuvate vesinikkarbonaatioonidega. Pepsinogeen ja pepsiin. Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen. Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine
viimajuhadesse. Maomahl muutub sel teel tekkiva HCl toimel tugevalt happeliseks. Mao seinas tsirkuleeriv venoosne veri on seega aluseline, eriti pärast söömist, sest vereringest katterakkudesse sattunud kloriidioonid asenduvad vastupidises suunas liikuvate vesinikkarbonaatioonidega. Pepsinogeen ja pepsiin. Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos. Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen. Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks. Toidu segamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust. Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe. CH-rikas toit läbib mao kiiresti, valgurikas toit aeglasemalt. Kõige kauem on maos rasvarikas toit. Mao talitluse regulatsioon: · Autorütmia. Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kus 3-4 korda minutis algab peristaltiline laine
Maomahla (soolhape, pepsiin, lima) toodetakse ööpäevas 2-3 l. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga konsentreeritud soolhapet (pH=0,9). Pepsinogeen ja pepsiin ·Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos ·Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen ·Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks ·Toidusegamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust: Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe CH-rikas toit läbib mao kiiresti Valgurikas toit aeglasemalt Kõige kauem on maos rasvarikas toit Mao talitluse regulatsioon ·Autorütmia.Mao ülaosas paikneb stimulaatorala, kust 3-4x minutis algab peristaltiline laine.
võrreldes), hajutatult paiknevad sisesekretoorsed närvirakud kogu organismis moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi (DNS). OSA PUUDU!!!! 17.loeng Maonõre koostis 2.Ensüümid Ensüüme produtseeritakse limaskesta pearakkudes. Kahte liiki ensüüme sisaldab maonõre: 1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad,
annaabi.ee 
