kilbi all lõpused. Raamatkopsudega, trahheedega tagakehal. TOITUMINE Suurte sõõrgadega haarab Püüab saaki Spetsiaalsete suistega, toidu ja suunab suuava püünusvürguga, sööb vaid loomtoidulised, juurde, lõuad + vedelat toitu ohvri taimtoidulised ja maohambad, sööb vetikad, kehasse seedenõret. segatoidulised. väikesed loomakesed, surnud konnad, kalad. VERERINGE Avatud, südamest Avatud, pikk torukujuline Avatud, süda kehaõõnde soontesse, kehaõõntesse, süda pumpab verd kehasse, seljaosas, juhib verd pähe. lõpustesse, sinikasroheline enne tagasi südamesse
3. Vähi peas on a) kaks lihtsilma. b) kaks liitsilma. c) kaks liitsilma ja tundlad. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Sõrad tagakeha ujujalad hingamine lõpused toidu haaramine 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Pearindmik, tagakeha, saba, uim._______________________________________________ __________________________________________________________________________ suuava, magu, maohambad, rohelised näärmed.____________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär (V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Jõevähk kasvab kogu elu._____________________________________________________ __________________________________________________________________________ Jõevähk ujub pea ees.________________________________________________________
Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“ 1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad. Nii tekivadki külaeluks sobilikud värdjad“ (lk182). Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegem...
Sellest ulatuvad keha sisse jätked, millele kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi.
Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli. Leemeti vanaisa Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad. Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi. Meeme - Ta oli tatine ja porine, silmas ähmased ja kulmud kõõma täis. Omal ajal oli ta suur
Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli. Leemeti vanaisa Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad. Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi. Meeme - Ta oli tatine ja porine, silmas ähmased ja kulmud kõõma täis
b. Fruktoos- puuviljade magustaja, diabeetikute ainus lubatud kasutatav magusaine c. Sahharoos- igapäevane magustaja, stabilisaator, antibakteriaalne mingisugusest hulgast alates. d. Laktoos- piimasuhkur. Stabilisaator ja energiat andev molekul. e. Tselluloos- puitu moodustavmakromolekul. f. Kitiin- kõige tugevam sahharit, pudukate välisskeleti materjal, maohammaste materjal, kellel on maohambad nt, teod, haide plakoidsoomuste ja hammaste materjal. Lipiidid- rasvad, õlid, vahad, steroidid Rasv või õli + kolmesüsinikuline alkohol = membraanide ehitusmaterjal. Taimne õli on oma koostise suhtes üpris ühekülgne, seetõttu toiduks õli tarbimine ei ole kõige õigem. Rasvades on rasvaahelad palju erineva pikkuseda, tänu millele selle ainevahetuse käigus tekib palju enam mitmekülgsust.
tarkusi (sest ussisõnad kui sellised toimivad kogu teose vältel lingua francana loomariigis), kuid ilmutavad sealjuures obsessiooni tegeleda hoopis kõige tuimemate olenditega (nt täid). Keelt oskavad nad küll kõige paremini, aga samas hoiduvad tihedast läbikäimisest ussidega. Ussidega leppides püüavad nad siiski ajada mingit ,,oma asja". 2) Evolutsiooniliselt (või kuidagi, ilmselt) on arenenud ahvidest välja teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, ehk need, kellel on maohambad - esindajaks on nt Leemeti vanaisa. Kuna inimahvidel teadaolevalt hambaid ei ole, siis arvatavasti on selle põlvkonna puhul tegemist madudega läbikäimise tagajärjel saadud omadustega. See põlvkond on ka põhjakonna käsutajad ja üldiselt kõige suurema au sees - teose minajutustaja arvates. Neid iseloomustab - välisel kiretusele püüdleval vaatlusel - madude suur austamine ja põlgus (koguni julmus) kõikide teistsuguste (inimeste ja loomade) vastu. Heaks näiteks nende käitumisest on
Ajalisel skaalal vaadeldes justkui tundub, et kuigi inimahvid on kõige vanemad on nad siiski oma vanuse tõttu pisut napakad ja endast ära. Nad kasutavad küll ussidelt õpitud tarkusi, kuid ilmutavad sealjuures obsessiooni tegeleda hoopis kõige tuimemate olenditega nagu näiteks täid. Keelt oskavad nad küll kõige paremini, aga samas hoiduvad tihedast läbikäimisest ussidega. Evolutsiooniliselt on arenenud ahvidest välja teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, kellel on maohambad - esindajaks on näiteks Leemeti vanaisa. Kuna inimahvidel teadaolevalt hambaid ei ole, siis arvatavasti on tegemist madudega läbikäimise tagajärjel saadud omadustega. See põlvkond on ka Põhja Konna käsutajad ja üldiselt kõige suurema au sees, teose minajutustaja arvates. Neid iseloomustab madude suur austamine ja põlgus kõikide teistsuguste vastu. Heaks näiteks siin on need inimesed, kes ei oska ussisõnu - need pole üldse inimesed ja seega võib neid valimatult hävitada
Päeval on ta peidus ja öösel tuleb toiduotsingutele. Jõevähk sööb üldiselt taimi ja väikseid loomakesi (tigusi, usse, väikseid kalu), kuid ta ei ütle ära ka surnud konnadest kaladest. Jõevähi keha katab pruunikas kitiinkest. Kehsaosad on pearindmik, tagakeha. Pearindmikul on seljakilp ja lõpused ning kolm paari lõugu, liitsilmad, mis koosnevad sadadest osasilmakestest, tundlad, sõrad. Tagakehal on ujulalad, käimisajalad, uim ja saba. Seedeelunditeks on suu, maohambad, magu, sooltoru. Vähk haarab sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Lõugadega peenestab ta toidu vaid osaliselt. Toidu peenestamine jätub maos, selle seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Vähil on avatud vereringe, sinikasroheline veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Hingamiselundid on lõpused, mis on pearindmiku seljakilbi all, keha külgedel. Nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest.
Ka siseelundid on ülemvähkidel palju keerulisema ehitusega. Närvisüsteem on hästi arenenud ja koosneb peatänkudest ning kõhtmisest närviketist. Meeleelunditest esinevad neil paarilised liitsilmad (paiknevad varrekestel ning vähk saab neid vajadusel keha eesosas paikneva jätke ehk nokise alla tõmmata), kotikujulised tasakaaluelundid (paiknevad tundlate alusel), kompimis-, haistmis- ja maitsmiselundid. Jõevähi maos on toidu peenestamiseks kitiinjad maohambad ning filter, mis ei lase piisavalt peenestamata toitu maost edasi. Mao seintes paiknevad ka lubiaine varud nn vähikivikestena. Seedelundiks on suur, kaheosaline maks. Vereringeelundkond on neil väga hästi arenenud ning veri voolab enamiku teest veresoontes. Süda paikneb jõevähil selgmiselt ning sellest väljuvad veresooned viivad vere kehasse. Tagasiteel koguneb veri kehaurgetest alumistesse veenidesse, läbib lõpused, kus rikastub hapnikuga ning jõuab tagasi südamesse.
annaabi.ee 
