40. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid,pulbrid 41. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 42. Mis on imendumine? Ehk resorptsioon. Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 43. Nimeta tegurid, mis avaldavad mõju suukaudsel manustamisel? Maohape ja pH, seedetrakti motoorika, seedetrakti täitumisaste, toidu koostis ja ravimitega koos manustavad ained, seedeensüümide toime, maksafunktsioon, kasutatav ravimvorm, toime hajumine, patoloogia 44. Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele? Kuidas avaldavad mõju seedeensüümid imendumisele?
· süstimine kehaõõntesse 41. Too välja parenteraalse manustamise eelised ja puudused? Doseerimise suur täpsus ja kiire toime 42. Ravimvormid mida manustatakse parenteraalselt? Süstelahused, -suspensioonid ja -emulsioonid, infusiooni-lahused ja emulsioonid, pulbrid ja kontsentraadid süste- ja infusiooni-preparaatide valmistamiseks ning implantaadid. 43. Mis on imendumine ehk resorptsioon. Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 44. Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele? Kuidas avaldavad mõju seedeensüümid imendumisele? Tavaliselt toimub imendumine tühjast seedetraktist paremini ja kiiremini kui toiduga täidetud seedetraktist. Ravimid võivad inaktiveeruda kas osaliselt või täielikult juba enne imendumist ega avalda siis oma spetsiifilist toimet. 45. Mis on biotransformatsioon? Milline maksaensüüm on põhiline, mis osaleb biotransformatsioonis?
54. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?Välispidiselt kasutatavad ravimvormid? Naha ja limaskestade kaudu. Salv, pasta, plaaster. 55. Milliseid ravimvorme võib manustada lihasesse? Steriilseid vesilahuseid (ka kergelt aluselisi/happelisi) Õlilahuseid 56. Milliseid ravimvorme saab manustada kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 57. Mis on imendumine ehk Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 58. Selgita imendumisjärgne ehk resorptiivne toime olemust? Seisneb selles, et see imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi elundisse või kohta, kus teha vaja. 59. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? Paikne toime saadakse välispidise (nahale, limaskestale) kaudu manustades. 2018 esimene seminar 3 60. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime?
poole) gaasi lahustuvusest veres kopsuventilatsiooni mahust vereringe kiirusest BIOSAADAVUS on farmakokineetiline mõiste, mis näitab, kui suur osa manustatud ravimist (väljendatuna protsentides) jõuab vereringesse. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet imendumise iseloomustamiseks suukaudsel manustamisel. Ravimi biosaadavus sõltub: o toimeaine füüsikalis-keemilistest omadustest o temaga koos manustatud toime- ja abiainetest o ravimvormist o manustamiskohast- ja viisist o imendumistingimustest o ja paljudest teistest asjaoludest Eristatakse ¤ absoluutset biosaadavust, mille abil võrreldakse sama toimeaine jõudmist vereringesse veenisisese manustamisega (veenisisesi jõuab vereringesse 100% ravimit) ¤ suhtelist biosaadavust, mille abil hinnatakse kahe erineva ravimpreparaadi ühesuguse manustamisviisi kasutamisjärgselt vereringesse jõudnud toimeaine hulka Biosaadavus on sobiv termin lihtsamate üldistuste tegemiseks
Viie ja enama ravimi samaaaegne tarvitamine 3. Millist laadi võivad olla ravimite koostoimed? Millised nendest on ennustatavad ja millised üldjuhul ennustamatud? Farmakokineetilised ja famakodünaamilised. 4. Mida tähendab farmakokineetika ja mida see käsitleb? Mida organism teeb ravimiga. Käsitleb ravimite imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist. 5. Mida nimetatakse imendumiseks? Millised tegurid seda mõjutavad ja kuidas? Ehk absorptsioon. Ravim jõuab manustamiskohast verre. Mõjutab: · manustamisviisi valik (kiire vs aeglane ja kestev ravitoime) · ravimvorm - vesilahus, õlilahus, suspensioon, tahke aine · tingimused manustamiskohal - pH, soole motoorika, ravimi vastupidavus keskkonnas, mao täituvus · ravimi kontsentratsioon imendumispiirkonnas · manustamiskoha verevarustus · manustamiskoha pindala 6. Mida nimetatakse biosaadavuseks? Retseptoriteni jõudva toimeaine hulga suhe manustatud kogusesse 7
kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. · On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. · Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. · Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel · Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Üheks levinumaks uuritava aine toksilisuse sümptomiks on katseorganismi surm. Surmav doos (LD) on toksikandi kogus, mis põhjustab ravi puudumisel inimese (looma) surma. Surmavate annuste hulgas eristatakse absoluutset (LD100), minimaalset (LDmin) ja keskmist (LD50).
kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt). Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. On rida põhjusi, miks loomale manustatud aine ei pruugi kas üldse jõuda või jõuab ainult osaliselt üldisse (vere)ringesse, s.t. muutub imendumise teel sisemiseks doosiks. Reaalset imendumisastet näitab biosaadavus - doosi osa, mis transporditakse manustamiskohast üldisse ringesse lähtekujul. Enamasti parem korrelatsioon sisemise doosi ja toksilise vastuse vahel. Toksilisuse hindamisel parameetrina enamasti väline doos. Keemilise ühendi kahjuliku toime läviannus on madalaim aine hulk, mille manustamisel katseloomale tekivad organismis füsioloogiliste kohanemisreaktsioonide piiridest väljuvad muutused või hakkab kujunema varjatud, ajutiselt kompenseeritud haigus. Ägedat mürgistust põhjustavad lävikontsentratsioonid on alati
annaabi.ee 
