aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Minu arvates oligi Rootsi ajal kõige parem see, et järjest rohkem pöörati tähelepanu hariduse edendamisele ja talurahva harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks kujunes Narva, mis just Rootsi ajal õitsele puhkes. Kõige suurem väljaveoartikkel oli teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid ka mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Võib väita, et Rootsi aeg mõjus Eesti aladele neutraalselt, ei toimunud midagi väga halba ega ka midagi erakordselt head. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti Põhja-
Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele. Riigivõim hakkas nüüdsest linnadele ettekirjutisi tegema ning neid üldriiklikele huvidele allutama. Traditsioonilised linnaõiguseid jäid alles vaid Tallinnale. Kaubanduse kõrval tegelesid linnaelanikud siiani käsitööga, kuid käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks said manufaktuurid, mis tolle aja mõistes olid suurettevõtted. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks sai Narva. Narva osatähtsus aina kasvas ning endiste hansalinnade olukord halvenes. Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Talurahva harimise eesmärgil asutas Bengt Gottfried Forselius Piiskopimõisa seminari. Seal õpetas ta eesti soost koolmeistreid, kes edaspidi hakkasid talurahvast õpetama. 1632.
Koormiste fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi ja esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka kaevata. Kuigi kasutusel olid vakuraamatud , ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni. Talupoegade õigus kaevata enamasti kasu ei toonud, sest peale ei jäänud õiglus vaid raha, mida mõisnikes oli kindlasti rohkem. Taolist olukorra muutust ei saa mingil määral positiivseks pidada. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige hinnatuim väljaveoartikkel oli kuivatatud teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Linnade ellu tõi 16.sajandi lõpp ja 17.sajand olulisi muutusi. Linnad, kus ei olnud sadamat ei omanud võimalust kaubanduses osaleda. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi
5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud 6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures. 8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte 9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10
5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures.8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10
vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud (see oli talupoegadele suureks plussiks) Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige hinnatuim väljaveoartikkel oli kuivatatud teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele, mis oli sisemaa linnadele väga ebasoodne.Vene võimu alla minek säilitas Baltikumi kuni asehalduskorra kehtestamiseni omaette majanduspiirkonna.
1. Tooge välja 2 peamist linnade arengu suunda Rootsi ajal. Kaugkaubandus ja sisekaubandus????? 2. Mis pidurdas/edendas linnade arengut? Linnade arengut pidurdas nälg, sõjad, ikaldus. Linnade arengut edendas soodne asukoht, kaubateed, sadamad. 3. Milline linn ja miks saavutas Rootsi ajal kiireima arengu? Kiireima arengu saavutas Narva, sest Narval on soodne asend Vene piiri läheduses, Narva on sadamalinn, kus käis tihe kaubandus ja see oli manufaktuuritootmise põhikeskus. Oma positsiooni säilitas ka Tallinn. 4. Nimetage 3 tööstusharu, kus asuvad tegutsema manufaktuurid. Paberitööstus, ehitusmaterjalid (klaas, tellised, vase- ja saeveskid) ning tekstiil (kanep,lina). 5. Seletage mõiste talurahvakaupmees. Kaupmehed, kes müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllumajandussaaduste vastu. 6. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal. Tooge välja 3 muudatust.
Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada. Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis kindralsuperintendent.
Tsunftikordki muutus rangemaks. Tekkisid ka mitmed uued tsunftid. Uue tsunfti moodustamisel sai oluliseks kolme vastava eriala meistri olemasolu. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks oli manufaktuur. Tollel ajal suurettevõtted. Tootmine käis käsitöö läbi. Vanimateks olid telliselöövid ja lubjaahjud. Uut tüüpi ettevõtteks oli Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal. See kuulu De La Gardiedele. Seal valmistati aknaklaasi, pudeleid, klaaskausse jms. Manufaktuuritootmise keskuseks sai Narva. Seal töödeldi näiteks venemaalt sissetoodud lina ja kanepit, et need omakorda edasi toimetada Lääne-Euroopasse. 1695-1697.aasta näljahädada See oli olnud kõigi aegade kõige laastavam näljahäda. Seda tuntakse kui nn.Suur nälg. Juba 1694.aasta oli väga ebasoodne viljakasvuks. Suvel sadas väga palju vihma ja sügis saabus vara koos külmaga. See ei soosinud heina tegu ega vilja kasvu. 1696
Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Eksport: teravili, lina,kanep,(tõrv, tökat, mastipuud, palngud, lauad-ja muu laevaehituse materjal). Import: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol. [Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvis vähemalt 3 vastava eriala meistri olemasolu. 1675- kaotati Olevist gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva. Näljahäda ajal 1695.-1967. aastal toetasid kohalikud võimud ja linnad nälgijaid võimalikust vähem, saades kasu toidu väljamüügist. Suure nälja hädad lõppesid tegelikult alles 1698.aastal. Nälga surnute arvu Eestis hinnatakse 70 000- 75 000- le. Kolme aasta pärast algas juba Põhjasõda. Vaimuelu Rootsi ajal. [Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas
annaabi.ee 
