omanikuks. lad. Oraculum – ennustus Ennustus Ennustusi võeti väga tõsiselt; nõu küsiti alati enne olulisi ettevõtmisi ning oraakli poolt antud nõuannete tõlgendamise üle arutati hiljem rahvakoosolekutel. Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion – koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum – ennustus). Kuulsaim oraakel asus Apolloni templi juures Delfis Kesk-Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis
keskseks osaks oli rongkäik, millele järgnes ohvritalitus pühamu juures ja pidusöök. Tihti olid usupidustuste osaks ka pillimängu-, laulu- ja spordivõistlused. 3.4. Ennustamine: Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum ennustus). Kuulsaim oraakel (ennustuskoht, ennustus ja ennustaja) asus Apolloni templi juures Delfis Kesk- Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja
keskseks osaks oli rongkäik, millele järgnes ohvritalitus pühamu juures ja pidusöök. Tihti olid usupidustuste osaks ka pillimängu-, laulu- ja spordivõistlused. 3.4. Ennustamine: Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum ennustus). Kuulsaim oraakel (ennustuskoht, ennustus ja ennustaja) asus Apolloni templi juures Delfis Kesk- Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja
Kreekas usk või religioon kui selline puudus, selleks ei olnud isegi vastavat sõna. Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus asebia- jumala mitteaustamine atheos- jumalatu entheos- jumalast täidetus enthusiasmos- jumalast täidetus hieros- püha hieron- pühamu hieros- preeser hierea- preestrinna hagios- püha mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja. Manteion- oraakel hiero-mantis- pühaduseõpetaja Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid? Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus. Karistus tuli enne surma, siipoolsuses. Hiljem lisandus ka nägemus et pärast surma ootab ka mingi karistus. Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees. Kui üks liige käitus halvasti, sai karistuse kogu kogukond
Enne igat lahingut toodi ohvreid, et jumalad neid aitaks. Tõotati, et jumalatele kas antakse osa saagist vms. Ohvrite vastuvõtmine näitas, kas jumalad on valmis aitama. Selle juures märkis kõik rolli (siseelundid, looma käitumine jne). Kui ei läinud plaanipäraselt, tehti kordusohverdus. Seda võeti ülimalt tõsiselt. Mantis õpetaja, keda austati väga; temast sõltus tihti sõjaline edukus jne. Teatud pühamud spetsialiseerusid jumalate tahte väjauurimiseks manteion (meie mõistes oraakel). Jaapani usundid Jaapani ajalooperioodid: · Nara ja Heian (710-1192) · Kamakura (1192 1333) · Muromachi (1338-1573) · Azuchi-Momoyama (1573-1603) · Edo (1603 1868) · Meiji (1868 1912) Need nimed viitavad sageli linnade nimedele. ,,Kojiki" (712) (ülestähendusi vanadest asjadest) kirjutatud Hiina eeskujudel. Leiti, kuidas hiina hieroglüüfe kasutada jaapanipäraselt. Yamato ja Izumo hõimud esijaapanlased.
luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole
luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole
pidustuste kavva kuulusid pillimängu-, laulu- või spordivõistlused. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid. Nii võis jumalate poolt määratut välja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid kohti nimetati manteion`iteks, rohkem aga teatakse terminit oraakel. Varasest ajast peale tõusis teiste seas kuulsaimana esile Delfi oraakel Kesk-Kreekas. See oli paik, kus müüdi järgi oli Apollon tapnud lohemao püütoni. Seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon
annaabi.ee 
