Kõre ehk juttselg-kärnkonn Ajalugu Paarkümmend aastat tagasi elas väikesel Manilaiul üks tollase Nõukogude Liidu suurimaid kõreasurkondi. Nüüd, mil see liik on hääbunud või hääbumas suuremal osal oma kunagisest levilast, on viimane aeg hakata taastama talle sobivaid elupaiku. Liigi kirjeldus Et kõre on videviku ja ööloom tuntakse teda rohkem hääle kui välimuse järgi. Kõrisev, kõlav ja pidevalt korduv peibutushäälitsus "krrr-krrr" meenutab mopeedi põrinat või öösorri laulu. Siit ka liiginimetus. Teine nimetus juttselg-kärnkonn osutab aga väga
· Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile. · Rannaniitude üldpindalaks hinnatakse 18 000 ha · Kuid suurem osa neist on roostunud ning pole soodsas seisundis Kinnikasvanud rannaniit Manilaiul Materjal · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.p df · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/documents/trykised/Rannaniitude_hooldus_ES T.PDF · http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniitude%20elustikust · http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_tasandikud/Ran naniidud / · http://efloora.ut.ee/Eesti/species/1506.html · http://www.kuressaare.ee/uus/public/rool_ikus_muhus.jpg · http://www
Kõre südamelähedasemad ökosüsteemid: Täiskasvanud konnadele on vaenlaseks rebased, mägrad, siilid, toonekured ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. Kõre on levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt. liivadüüne ja mererandu. Toiduvõrgustik ökosüsteemis: Heinaritsikas toituvad taimedest, juttselg kärnkonn toitub heinaritsikast, nastik toitub kärnkonnast, kanakull toitub nastikust. Rebane võib toituda põldvarblasest, nastikust, heinaritsikast, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast
Toa hinnad on alates 75 eurost. Riida Turismitalu Asub Pärnust 40 km kaugusel. Sõites Audru-Tõstamaa suunas, jõuate Pootsi külla, sealt pöörate vasakule (teeviit ,,Munalaiu sadam 3,5 km"). Sadamas ootab teid kas korraline liinilaev Mann või tellitud paat. Paati mahub 12 inimest. Ülesõit saarele kestab 10 minutit. Manilaiu sadamas vaadake plaani ja asuge matkama, taluni 2,5 km (võimalik tellida taksot). Kokku on seal 6 tuba,22 kohta ja 15 lisakohta. Manilaiul asuv Riida talu on kui väike paradiis mere rüpes. Kaunis ja rahulikus keskkonnas saab läbi viia nõupidamisi, koolitusi, kokkutulekuid, pulmi ja sünnipäevi, aga ka mõnusat perepuhkust veeta - koduloomade seltsis ja taluelu tundma õppides. Suuremate ürituste tarbeks on rannas kuursaal. Riidal saate päikest ja merd nautida, saunas ennast kosutada ja hõrgutavaid roogasid süüa. Valmistame sööki kohapeal kasvatatud aedviljadest, maitsta saab ka kohalikku hõrku lamba ja mägiveise liha
Toituma lennatakse kuni 5 km, erandjuhtudel kuni 10 km kaugusele pesast. Juttselg-kärnkonn Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist
Olime hiljuti bioloogia tundides rääkinud kahepaiksetest, seal hulgas ka kõrest. Tundus huvitav ja seeepärast ka selline valik. Referaadi tegemisel loodan enamt teada saad kõre levikust Eestis. Kuidas teda looduses ära tunda, kus on nende pesitsuspaigad, millest nad toituvad ja kuidas siginevad. 1. Kõre levik ja arvukus Eestis Eestis on kõre oma levila kirdepiiril, leidudes peamiselt saartel ja Läänerannikul (vt Joonis 1), (vt Joonis 2). Kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistel (Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik). Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus pidevat langenud. 2004. aastal oli Eestis teada 14 kõre asurkonda , millest vaid kaheksa olid võimelised end ise taastootma. 3 1960.–70. aastatest alates hakkas tema arvukus aga vähenema mitte ainult Eestis, vaid enamikus riikides. Praegu on ta paljudelt endistelt levialadelt kadunud
Üldiselt heledal seljal leidub arvukalt väikesi tumedaid plekke. Nimetus "kõre" tuleb konna omapärasest kõrisevast laulust, mis meenutab väikese mootori põrinat ning võib vaiksetel öödel kosta enam kui kilomeetri kaugusele. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kevadel kasvab isasloomadele kurgu alla sinakas või lillakas kõlapõis, mille ülesandeks on võimendada konna krooksumist
kõre Bufo calamita L. · Rahvapäraseid nimetusi Hiirkonn · Kehamõõtmed Keha pikkus on tavaliselt 8...10 cm, mõnikord 12...14 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Viimastel aastakümnetel on arvukus pidevalt langenud. · Arvukus On vähearvukas ja haruldane. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. · Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt. liivadüüne ja mererandu. On öise eluviisiga, päevaks peitub niiskesse pinnasesse või kivide alla. Talvel on talveunes, kaevudes pinnasesse. · Toitumine
kiilide ja ujurite vastsed, limused, kalamari ja konnakudu. Sääsevastseid süües hoiavad vesilikud vaos sääskede arvukust. Et tähnikvesilik on seotud metsadega, siis vähendab metsade maharaiumine ta arvukust. Seetõttu kuulub ta looduskaitse alla. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Tähnikvesilik, 2011) Juttselg-kärnkonn (Bufo calamita) 21 Kõre ehk juttselg-kärnkonn, Manilaiul ja Kihnus kutsutakse teda ka ronijaks konnaks, oli käesoleva sajandi esimesel poolel Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadel ning saartel väga tavaline loom. Sealsed elanikud mäletavad aegu, kui soojadel kevad- ja suveöödel kostus rannast omapärast kõrinat, mis vahel nii tugevaks paisus, et magadagi ei lasknud. estis leiduvast kolmest kärnkonnaliigist on kõre kõige väiksem. Täiskasvanud isendi kehapikkuseks on mõõdetud 58 cm, kusjuures emasloomad on isastest suuremad.
avatus. Keel ja Kirjandus 11, 733739. Eichenbaum, Külli; Pajusalu, Karl 2001. Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus 7, 483489. ENE 1989. Kirjakeel. ENE 4. Tallinn: Valgus. 544. Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutis. Grigorjev, Piret, Leelo Keevallik, Ellen Niit, Leho Paldre, Kristi Sak, Ann Veismann 1997. Kihnu murde assimileerumise mustreid Manilaiul. Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld. Tartu. 2644. Hennoste, Tiit (toim) 1999. International Journal of the Sociology of Language 139. Estonian Sociolinguistics. Issue editor Tiit Hennoste. Hennoste, Tiit (toim) 2000. Eesti keele allkeeled. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16. Toim. Tiit Hennoste. Tartu. Hennoste, Tiit 1999. Eesti keele arengud: totalitaariast polüloogiasse
annaabi.ee 
