b) otstarbe järgi : legeeritud konstruktsiooniterased, legeeritud tööriistaterased, legeeritud vedruterased jm; c) legeerimisastme järgi: madallegeeritud terased leg. elem. kuni 2,5 %), (kesk-) legeeritud terased leg. elem.2,5 ... 10 %, kõrglegeeritud terased leg. elem. üle 10 % ; d)legeerivate elementide järgi : kroomterased (leg. põhielement Cr ), mangaanterased (leg. põhielement Mn ), nikkelterased (leg. põhielement Ni ), kroomnikkelterased (leg. põhielement Cr ja Ni ) jne. 3. Üldkasutatavad kummid Pilet nr. 6 1. Elektrijuhtivus. Korrosioonikindlus. Kulumiskindlus. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma
· Kiirlõiketerased (Mo-, W- või V kogusisaldusega 7%) · Muud vääristerased (kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased) Kasutusalast tulenevalt liigitatakse legeerterased: · Konstruktsiooniterasteks (C=0,2....0,7%, kulumiskindlad terased 0,9%....1,3%) · Tööriistaterasteks (C=0,4....1,6%) · Erilegeerterasteks Liigitus koostise ja struktuuri järgi · Kroomterased (põhiline legeeriv element Cr) · Mangaanterased (eelkõige Mn-ga legeeritud) · Nikkelterased (eelkõige Ni-ga legeeritud) · Kroomnikkelterased Liigitus termotöötluse järgi: Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme põhilisse gruppi: · Tsementiiditavad · Parendatavad · Nitriiditavad terased Legeerelemendid Kroom -suurendab tugevust ja kõvadust. Moodustab Fe alfa-ga piiramatu tardlahuse. Süsteemis Fe-
tõhus (sisseviidavatest legeerivatest elementidest on detaili läbimõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), kõige efektiivsem on eri pindamismoodustega kõvade pinnete pealekandmine (leek-, plasmapihustamine-, detonatsioon- ja pealesulatamine, sadestamise pealekeevitamine jms.) Kulumiskindlate terastena kasutatakse legeerterastest tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega mangaani, kroomi, volframi ja teiste elementidega legeeritud teraseid. Tuntuimad on mangaanterased. 1.1.3 Kuumuskindlad terased Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. Kuumuspüsivad terased on aga need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Eelkõige tagab terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) kroomiga legeerimine.
100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevitamise, sades- tamise jm. teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega kroomi, mangaani, volframi jt. elementidega legeeritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega ca 12%. 14) Legeerkvaliteetterased ja nende omadused. Kasutamine. Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad keevitatavad konstruktsiooniterased, surveotstarbelised terased, eriterased (magnetterased) jt. 15) Legeervääristerased ja nende omadused. Kasutamine. Legeervääristeraste gruppi kuuluvad roostevabad, kuumuspüsivad ja kuumuskindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased. 16) Enemlevinud teraste margitähised GOST, DIN, EN järgi EN
1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras(rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased - suure ja väikese C sisaldusega •Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedijärgi: • Kõrge kvaliteediga terased; vähe väävlit ja fosforit • Tavalise kvaliteediga. Rohkem väävlit ja fosforit. Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga. 5. Struktuuri järgi: Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist. *Valuteras- lisatakse Si, et parandata terase vedelvoolavust. Niisugused terased täidavad hästi
Sekka pannakse Al või Mg-i. 87. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras(rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased - suure ja väikese C sisaldusega •Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedijärgi: • Kõrge kvaliteediga terased; vähe väävlit ja fosforit • Tavalise kvaliteediga. Rohkem väävlit ja fosforit. Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga. 5. Struktuuri järgi: Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist. *Valuteras- lisatakse Si, et parandata terase vedelvoolavust. Niisugused terased täidavad hästi valuvorme.
Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras: tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased; 2) tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras (rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased suure ja väikese C sisaldusega • Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedi järgi: • Kõrge kvaliteediga terased; mitte üle 0,015 % S ja 0,025 % P; • Tavalise kvaliteediga 0,06 % S ja 0,07 % P. Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga. 5. Struktuuri järgi: Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist. 1
vatest legeerivatest elementidest on detaili läbi- mõõdu 100 mm korral toimetõhusad ainult 2...3%), eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekand- mine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamise, pealesulatamise, -keevita- mise, sadestamise jm. teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega kroomi, mangaani, volframi jt. elementidega legee- ritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega ca 12%. -7- Veel kõrgematel temperatuuridel kasutatakse Kõrglegeer- suurema Cr ja Ni-sisaldusega teraseid või hoopiski terased nende baasil sulameid. Viimastest tuntumad on 0,06 19,0 Cr 450 25 G-X6CrNiTi18-10 12,0 Ni Tabel 1.22
Teraseid liigitatakse: 1. Tootmisviisi järgi: - martäänteras - bessemer ehk toomasteras - elektriteras. 2.Kasutusala järgi - konstruktsiooniteras - tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); - eriomadustega teras (rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: - Süsinikterased suure ja väikese C sisaldusega - Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedi järgi: Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga - Kõrge kvaliteediga terased; mitte üle 0,015 % S ja 0,025 % P; - Tavalise kvaliteediga 0,06 % S ja 0,07 % P. 5. Struktuuri järgi: Faaside ja tera suuruse saamisel rakendatakse termilist töötlemist - Valuteras- lisatakse Si, et parandata terase vedelvoolavust. Niisugused terased täidavad hästi valuvorme.
suhtes ja piisava sitkuse. Parendatavad terased peavad olema hea läbikarastuvusega ja vähetundlikud noolutushapruse suhtes. 2)Legeerteraste liigitus Legeerterased jagunevad eurostandartide järgi: a) Legeerkvaliteetterasteks b) Legeerkõrgekvaliteetterased ehk legeervääristerasteks a)Koostise järgi Koostise järgi liigituse aluseks on legeerivad elemendid ja nende sisaldus. Eelkõige on liigituse aluseks legeerivad elemendid: kroomterased (põhiline legeeriv element Cr), mangaanterased (eelkõige Mn-ga legeeritud), nikkelterased ( eelkõige Ni-ga legeeritud), kroomnikkelterased (Cr jaNi-ga legeeritud), kroommangaanterased (Cr ja Mn-ga legeeritud), kroommangaanräniterased (Cr, Mn ja Si-ga legeeritud, tuntud ka kormansiilidena) jt. Legeerivate elementide sisaldusest tulenevalt liigitatakse nii legeerkonstruktsiooni- kui ka legeertööristaterased madal-, kesk- ja kõrglegeerterasteks: legeerivaid elemente üksikult vastavalt kuni 2,5% (madal), 2,5..
21 Vähem tõhus on läbilegeerimine, eriti efektiivne on aga kõvade pinnete pealekandmine eri pindamismoodustega: leek-, plasma- ja detonatsioonpihustamine, pealesulatamise ja – keevitamise, sadestamise jm teel. Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate terastena tsementiiditud ja suurema C- sisaldusega kroomi, mangaani, volframit jt elementidega legeeritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega 12%. c) Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus + kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 C annab 10% Cr, 1000 C juures aga on vajalik Cr- sisaldus juba 25%. Terase termotöötlus
mise, sadestamise jm. teel. (A) 8...10 Ni korrosiooni- Legeerterastest kasutatakse kulumiskindlate kindlus terastena tsementiiditud ja suurema C-sisaldusega kroomi, mangaani, volframi jt. elementidega legee- ritud teraseid. Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega ca 12%. Tabel 1.21. Valuterased Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumus- Margitähis Koostis %, Omadused, tugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. max min Kroom jt
annaabi.ee 
