· ,,Ta liigub siiski" => pagendati, kuid võis jätkata oma uurimistööd. o Henrique (1394-1460) · Tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse => jõudsid Bojadori neemeni. o Kolumbus (1451-1506) · 1492 suundus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele => 12. oktoober jõuti Guanahani saareni Bahama saarestikus. · Jõudis ameerika mandrialale. · Kolumbuse Ameerika avastamist peetakse keskaja lõpuks. o Gama · Jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki aafrika idarannikut jõudes 1498 araablaste lootsi abiga indiasse. · Tagasi kodumaale jõudis vürtsidest pungil laevadega. o Diaz · Esimene eurooplane, kes purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. o Magalhaes (1480-1521) · 1519-1522 I ümbermaailmareis.
Assoori maksimumi Euroopasse ulatuv hari (24%) - eriti suvel soe suvi. Baltimaad ja Poola (17%). Ida-Euroopa lauskmaa (13%) kovaja Zemlja, Kara meri (3-4%), Teravmäed (3-4%), Gröönimaa (3-4%), Siberi maksimum (3-4%). Mida kujutab endast NAO ja mis ilma toob? Põhja-Atlandi ostsillatsioonid (NAO)- Vastandmärgilised õhurõhu kõikumised Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi vahel. Määravad ära läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa mandrialale. NAO lihtsalt Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi õhurõhu vahe. Mida suurem see vahe on, seda positiivsem NAO. NAO indeks peaks näitama ära õhuvoolu tugevuse Atlandilt mandrile ja seega on sajuse ilmastiku ja talve pehmuse mõõdupuuks Mis asi on Tsirkulatsiooniindeksid – standardiseeritud õhurõhkude vahed kahe piirkonna vahel PÕHJUSED MIKS MERI SOOJENEB JA JAHTUB AEGLASEMALT? Mere kiirgusbilanss on suurem kui maismaal st, et meri kiirgab võrreldes maaga rohkem soojust,
Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Haldusjaotus Poola aeg: Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu (Cesise) presidentkondadeks. 1598 nimetati need ümber vojevoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu see oli Poolas. Riigi kätte läks 3/4 kogu maavaldustest, mis jagati suurteks staaroskondadeks. Eesti alale jäi neid 10. Rootsi aeg: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus. Eesti jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Saaremaa liideti Rootsiga alles 1645 Taaniga sõlmitud Brömsebro vaherahuga. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsile Ruhnu saar Oliwia rahuga 1660.
Uus meretee oli avastatud. Hispaania kuningakoda asus toetama Kolumbuse ideed ürtada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492.a alustati reisi kolme karavelliga. 12.10 märgati esimest korda maad, ekspeditsioon oli jõudnud Bahama saarestikku. Usuti, et olidi jõudnud Indiasse. Loodeti leida idamaiseid rikkusi, vilka kaubanuse ja kõrge kuluuriga maad, kuid leiti hoopis algsel arengutasemel pärismaalastega maa. Hiljem sooritas ta veel 3 merereisi ja jõudis mandrialale. Amerigo Verbucci (Itaalia geograaf) sooritas samuti reisi Ameerikasse, tema järgi on saanud see ka nime. Kuna tema sai aru, et tegemis on teise mandriga, mitte Indiaga (arvatavasti ranniku kuju järgi). Magalhaes sooritas 1519-1522 esimese ümbermaailma reisi, jõudes Indiasse lääne kaudu. Hispaania teenistuses, portugaallane. Tagasi kodumaale ta ei jõudnud, ta tapsid Filipiinidel tekkinud tüli käigus pärismaalased
Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal
kehtestati esimest korda siin ühtse keskvalitsusega riigivõim võim kehtestati etapiviisiliselt (vt tv lk 42) rahvaarvu muutumine: Kunda kultuur (7500 eKr) 1000 elanikku muinasaja lõpp 150 000 orduaja lõpp 250 000 1620: peale Liivi sõda 100 000 1695: enne Suurt nälga 350 000 peale Suurt nälga 250 000 Halduskorraldus peale Rootsi võimu kehtestumist kogu Eestis: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus, mis oma põhijoontes jäi püsima märksa kauemaks kui Rootsi võim ise a) riiklik haldusjaotus: Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: PõhjaEesti oli Eestimaa kubermang (4 maakonda: Harju, Järve, Viru, Läänemaa) Rootsi kätte sattunud juba Liivi sõjas Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang (3 maakonda: Tartu, Pärnu ja Saaremaa) keskusega Riias
vägede sissetungi. Teistelt riikidelt abi saamiseks saadeti euroopasse laiali välisdelegatsioonid: Inglismaale - Ants Piip Prantsusmaale - Karl Robert Pusta Skandinaavia - Jaan Tõnisson Saksamaale ja Sveitsi - Karl Menning, Mihkel Martna. Itaalia - Eduard Virgo Venemaale (hiljem) - Julius Seljamaa ja Johannes Laidoner 18.02.1918 - Sakslased alustasid rindel pealetungi, tahtsid venelasi hirmutada, et rahulepingut kergemini ja soodsamalt kätte saada. Eesti mandrialale maabusid Sakslased kõigepealt Haapsalusse. 29 19.02.1918 - Vanemate kogu moodustas Pääste Komitee, kuhu kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Konik kirjutas iseseisvus manifesti. See loeti esmakordselt ette Pärnus Endla teatri rõdult 23.02.1918. Samal päeval (19.02.1918) algas Saksa vägede pealetung kogu idarindel. 24.02.1918 Iseseisvus Manifest loeti ette Tallinnas
Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime. Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi, jõudes ka Ameerika mandrialale. India meretee avastajaks eurooplastele sai hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Avastusretked jätkusid ka Ameerika kontinendil. 1497. aastal jõudis Inglismaa lipu all seilanud
annaabi.ee 
