Soome-ugri 7. Mis aastal algas ajalooline aeg? Ajaloolise aja algust ei saa kindla aasta-arvuga dateerida. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirjateket u. 5000 aastat tagasi. 8. Suuremad maakonnad 13. sajandi algul (8)? Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. 9. Kuidas nimetati mihkli- ja mardipäeva vahelist aega? Hingede aeg 10. Kuidas nimetati eestlaste väeüksuseid? malevateks 11. Mis aastat loetakse Tartu asutamise aastaks? 1030 12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid. Ehitati voore kõrgemale keskosale nii, et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit 14. Mis on hajaküla? Talud asuvad hõredalt 15. Kes oli vallutussõdade peamine organiseerija ja juht Baltimaades? (ametnimetus ja nimi) Ordumeister Albert 16. Kellele pühendati alistatav maa
3) kardeti ka kommunistide võimule tulekut Riigipäevas natside enamust ei olnud. Hakkab likvideerima kommuniste. 28. veebruar 1933 sütib riigipäeva hoones suur tulekahju, milles süüdistati kommuniste. Erakorraline olukord inimesi võis vangistada ilma kohtu otsuseta. ......... periood Saksamaal 1) keelati kõik poliitilised parteid peale natsionaalsotsialistlikud 2) kogu kultuur ja haridus allutati ............. 3) asutusi nimetati malevateks ja need omakorda pidid alluma poliitilisele juhtimisele 4) hakati kontrollima rassilist puhtust 5) juutidelt võeti ära kodanikuõgused 1935 ......nurbergi (?)...... seadused - keelati abielud juutide ja mitte juutide vahel. Antisemitism ehk juudivastane. 1934 Hitler pani paika oma kaaskonna * Himmler juhtis .............. * Göring juhtis majandust * Goebbels propakanda * Rotenburg idealoogia * Hess - parteitöö
mobiliseerida. 5. Milles seisneb tsiviilkontroll? Tsiviilkontroll seisneb riigikaitse tagamises/teostamises. Tsiviilkontrolli kõrgeim juht on president. 6. Millistest osadest koosnevad Eesti Vabariigi kaitsejõud? EV kaitsejõud koosnevad kaitseväe juhatajast, kaitseväest ning kaitseliidust. Kaitsevägi jaguneb omakorda reservväeks ning tegevväeks, mis koosneb Maaväest, Mereväest ning Õhuväest. Kaitseliit jaguneb malevateks(15) ning eriorganisatsioonideks (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred) 7. Mis on Kapo ja tema ülesanded? Kapo (kaitsepolitseiamet) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut: · Riigisaladuse reetmine, · korruptsioon, · organiseeritud
sajandist. Kaitserelvastusest kasutasid eestlased puidust tehtud metallkuplaga kilpe ning tõenäoliselt nahast tehtud kiivreid. Ainult üksikud ülikud said enesele lubada metalltraadist tehtud rõngassärke, mis kattis kogu keha ja käed. Relvade hulgas domineerisid lühikese varrega viskeodad ja pikad torkeodad, (sõja)kirved- ja nuiad, harvemini mõõgad. Vähem kasutati ka vibu ning nooli. Kihelkonnad ja maakonnad moodustasid suuremaid väeüksusi, mida nimetati malevateks. Sõjakäigule naaberrahvaste juurde minnes liiguti tavaliselt sügavale vastase tagalasse, rüüstates tagasi tulles teele jäävaid külasid ning tuues kaasa sõjavange ja röövitud kariloomi. Tagasi koju jõudes võis samas oodata vaenlase karistusretke, mistarvis peideti vara sügavale metsadesse ja ise kindlustuti linnustes või soode-rabade keskele rajatud pelgupaikades. Kuni muinasaja lõpuni võimaldas eestlaste sõjaline tase vaenlastele suhteliselt edukalt vastu panna.
ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes RoskaOrasmaa) ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ja tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus
ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes Roska Orasmaa) ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ja tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus
keemiatööstus, Eraomand säilis. VENEST, ESTOIL. Noorsoo Riik kontrollis kõike. Lubati Range reziimiga Noortele suruti Noori taheti kokku järeltulijad ainult pioneeri kasvatus. Juba noorelt fasistlikku liikumist liita malevateks, et organisatsioonidel tegutseda. oli Hitleri kõva peale, antifasiste Eesti kaitseks oleks õpetamine ning kiusati taga. sõdureid. propaganda pealt surumine. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL (1939-1945) I
Saaremaa vabatahtlik Omakaitse kolme territoriaalse pataljoniga, mis allutati edaspidi Balti saarte komandandile. Igas pataljonis oli kolm, hiljem neli territoriaalset kompaniid. Selleks ajaks oli Saaremaal 1228 omakaitselast, neist ainult 36 palgalist. Omakaitselaste arv püsis umbes sellisena ka edaspidi (BA MA, RH26-207/16a; ERA, f. R-358, n. 2, s. 8, l. 3; f. R-358, n. 1, s. 34, l. 9; f. R-358, n. 1, s. 10, l. 3 jj.). Juulist 1942 hakati maakondlikke Omakaitse üksusi nimetama malevateks. Maleva pealik oli kapten Peeter Kangro, I (Kuressaares) pataljoni ülem leitnant B. Rätsep, II (Kihelkonnal) pataljoni ülem leitnant R. Lintsi, III (Leisi) pataljoni ülem kapten-major Alfred-Johannes Pupp. Omakaitselaste pidevaks ülesandeks oli vahiteenistuse pidamine erinevatel sõjalise tähtsusega objektidel. 1942. aasta märtsis oli näiteks Saaremaal 26 erinevat valvatavat objekti, kus korraga pidi valves olema 128 meest (BA MA, RH22/277, 170)
annaabi.ee 
