A.Larka, esitati Eesti Vabadussõjalaste liidu poolt. J.Laidoner, esitati Valitsuse? poolt A.Rei, esitati Pätsi valitsuse poolt 9)Kirjutage iga ala kohta paar kultuuritegelast ja mõni nende saavutus Kirjandus: A.H.Tammsaare, H.Talvik, B.Alver, A.Gailit ja B.Kangro, O.Luts, M.Under. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Teater: E.Aava ,,Vikerlased" Sport: K.Palusalu, Berliini olümpiamängudes maadluses kuldmedal, P.Keres tõusis maailma parimate maletajate esiritta 10) Keda peeti Eesti Vabariigis rahvusvähemuseks? Milline oli Eesti Vabariigi suhtumine rahvusvähemustesse? Sakslased ja venelased. Venelastesse suhtuti vaenulikult. Sakslastesse suhtuti halvasti? 1)Tooge välja Eesti Vabariigi riiklikult korraldusele kõige iseloomulikumad jooned uue valitsuse ajastul(vähemalt 5) a) Täielik võrdsus rahva seas b) Kõrgemaks võimukandjaks rahvas c) Seadusandlik võim riigikogu d) Täidesaatev võim valitsus e) Valitsuse tegevust juhtis riigivanem
Kaitsemängu tase oli nõrk ja mängijad ei koostanud strateegilisi plaane. Lisaks oma saavutustele maleteoorias pani Steinitz aluse maailmameistrivõistluste traditsioonile Steinitzi võiduga lõppenud 1886. aasta matsi Saksa meistri Johannes Zukertorti vastu peetakse esimeseks ametlikuks male maailmameistrivõistluseks. Steinitz kaotas tiitli 1894 palju nooremale Saksa matemaatikule Emanuel Laskerile, kes oli maailmameister 27 aastat (seni pikim tiitli hoidmise aeg). Saksakeelsete maletajate domineerimise lõpetas Kuuba imelaps José Raúl Capablanca (maailmameister 19211927), kes eelistas mängida lihtsaid seise ja lõppmänge. Capablanca ei kaotanud aastani 1924 kaheksa aastat järjest mitte ühtegi mängu. Pärast Capablancat sai maailmameistriks Venemaal sündinud Prantsuse maletaja Aleksandr Alehhin, kes suri maailmameistrina 1946. Alehhin kaotas 1935 maailmameistritiitli ajutiselt Max Euwele, kuid võitis selle kaks aastat hiljem tagasi.
teatrit. Kuulsamad teatritükid on sellest ajast Eesti Draamateatri Hugo Raudsepa ,,Mikumärdit" ja Oskar Lutsu - Andres Särevi ,,Kevade". Kuigi Tallinn oli teatrielu keskuseks, siis kutselised teatrid tegutsesid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Sportki kujunes Eestis populaarsemaks kui varem. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul teeniti olümpimängudelt 8 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Eesti sai kuulsaks suurepäraste maadlejate , maletajate ja laskesportlaste poolest. Kultuur aitas tolleaegsatel eestalstel lähedasemaks saada ning üle elada ka hilisemad katsumused ja rahvusena püsima jääda. Vabadussõjalased Algselt olid vabadussõjalased vaid sõjaveterane koondav liikumine. Pärast majanduse,sisepoliitika allakäiku tundsid nad, et ei suuda säilitada erapooletut hoiakut. Endised sõjamehed hakkasid pürgima mõjukatele positsioonidele kasutades rahva seas
tuntuse. Nt Oskar Öpik astronoomias, Ludvig Puusepp arstiteaduses. 1932-1937 ilmus 8- köiteline Eesti entsüklopeedia. Eriti hoogasalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja ajaloolased hindasid ümber saksa ja vene ajaloolaste tööd Alates 1924 võistlesid Eesti sportlased eesti lipu all olümpial. 1936 võitis Kristjan Palusalu Berliini olümpial maadluses kuldmedali Paul Keres tõusis maailma parimate maletajate hulka Eestlast iseloomustas endiselt suur soov saada haritud. Paralleelselt tõusis huvi ka lugemise vastu. Linnakultuuri lahutamatuks osaks muutusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, seltskondlikud koosviibimised. Inimesi huvitas ka filmikunst, eriti seoses heli -ja värvifilmide pealetulekuga. 1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku ja restoranikultuur. Haapsalust ja Pärnus kujunesid välja suvitamise kultuuri eestvedajad Religiooni tähtsus hakkas tasapisi vähenema
objekt kiirendab ja kirgastab ajas temale kiiresti järgneva naaberobjekti tajumist); ruumiliselt kvanditud kujutiste (sarnanevad TV-s ja ajalehtedes praktiseeritud anonüümsust taotlevatele ,,ruudustatud" kujutistega) tajumise paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning tähelepanu koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ming kus vaid väikese kvandiastmega muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujtise äratundmisastmes; maletajate kujtluses Stroop tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral; demonstratsioon McGurki efekti suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vasestamisele ja ,,jämendamisele". Eesti psühholooge 14 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaanus harro
Vaimse võimekuse põlvkonniti kasvav trend. Lineaarne. 4. Individuaalne variatiivsus: Isiksus ja vaimsed võimed. VAIMSETE VÕIMETE MUDELID PSÜHHOMEETRILISED MUDELID: Mõõtmine. Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid. Probleem: mentaalsed protsessid. KOMPUTATSIOONILISED MUDELID: Algoritm. Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus. Probleem: intelligentsuse struktuur. Nt modelleeritakse maletajate mõtteviisi, aga ei kirjelda intelligentsuse struktuuri. Ei võta arvesse maletaja emotsiooni. BIOLOOGILISED MUDELID: Füsioloogiline protsess. Eelis: efektiivne diagnostika. Probleem: aju ja käitumine. Ajus olemas kindlad struktuurid ja nende muutused kutsuvad esile metafoorse ülesannete lahendamise? Kuidas lahendatakse reaalset probleemi? Kuidas aru saada sellest, et inimesed võivad mäletada
probleemidega. - Kasutatavate ülesannete lahendamiseks on vajalikud mitte niivõrd üldised teadmised ja oskused kuivõrd valdkonnaspetsiifilised teadmised - Teadmiste mõju ülesande lahendamisele uurisid deGroot ja Chase ja Simon - DeGroot näitas et nii algajad kui meistrid ei mõelnud ette rohkem kui 5 käiku - Samas selgusid olulsed vahed hoopis teistsugused ülesandes – positsioonide mälus - Chase ja Simon uurisid maletajate teadmiste struktuuri - Nad kasutasid känki kui teadmiste struktuuri algühikut, ning uurisid selliste känkide struktuuri ja suurust - Kängid on moodustatud tihedalt seotud teadmistest. Kängi sees viib mingi teadmise meenutamine järgmise meenutamiseni - Vahe algajate ja ekspertide vahel on känkide suuruses Probleemide esitamine ja lahendamine: erinevused ekspertide-algajate vahel