ekspresseerumiseks? Taime juurtest vabanevad atraktiivsed signaalained (tavaliselt flavonoidid), mis stimuleerivad mullas elavate bakterite nn. nod geenide ekspressiooni. Kirjutage õhulämmastiku assimileerimise üldvalem mügarbakterites N2 + 16ATP + 8e- + 8H+ --> 2NH3 + 16ADP + 16P + H2 Seda reaktsiooni viib läbi nitrogenaasne kompleks. Kk peab olema anaeroobne. Elektronide doonoriks on ferrodoksiin. Bakterid saavad taimedelt vastu malaati Milline on Nod faktorite struktuur. Milleks on Nod faktorid vajalikud Osa nod faktoritest on universaalsed kõikide taim-bakter kombinatsioonide jaoks (kodeerivad mitmesuguseid rakumembraanide transportvalke), osa nod faktoritest määravad kombineerumise spetsiifilisuse. Nod faktorid tuntakse taime retseptorkinaaside vahendusel ja põhjustavad ka taimede juurekarvade anatoomilisi ja keemilise koostise muutusi.Nende toimel indutseeritakse mügarate teke.
Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud antibiootikumid võivad mikroobide elutegevust ohustada Vatsa bakterid: Tsellulolüütilised lagundavad tselluloosi Hemitsellulolüütilised (lagundavad hemitselluloosi) Amülolüütilised (lagundavad tärklist) Proteolüütilised (lagundavad proteiine) Suhkrut kasutavad (kasutavad monosahhariide ja disahhariide) Hapet kasutavad (kasutavad laktaati, suktsinaati, malaati) Ammoniaagi tootjad Vitamiinide sünteesijad Metaani tootjad 26. Süsivesikute lõhustamine vatsas ja tekkivad produktid. Lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini, tärklis aeglasemalt Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos (taime rakukesta materjalid, süsivesikud) fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (hilissuvine hein!) Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2 27. Valkude lõhustamine vatsas
päeval need sulgeda (kui toimub Calvini tsükkel). Nimetage fotosünteesi iseärasused mille poolest CAM taimed erinevad teistest C4 taimedest. CAM taimed seovad CO2 PEPi abil, mille afiinsus CO2 suhtes on kõrge. Õhulõhed öösel kinni kaotavad vähem vett. Ruumiline lahutamine toimetavad oma CO2 neelamise mesofülli rakkudes ära à sünteesivad sellest malaadi à panevad öösel selle vakuooli hoiule à hommikul hakkavad seda malaati kloroplastides Calvini tsükli abil nämmutama. Fotosünteesil moodustuvatest suhkrutest tärklis sünteesitakse kloroplastis ja sahharoos tsütosoolis Miks hommikul on fotosünteesil tekkivaks suhkruks peamiselt sahharoos? (selgitusse lülitage ka translokaas) Sahharoosi süntees toimub trioosfosfaatidest, mis on välja tsütosooli toodud P- translokaatoriga. Miks keskpäeval toimub fotosünteesivates rakkudes ümberlülitus sahharoosi sünteesilt tärklise sünteesile
Lisaks ka pektiini, hemitselluloosi Hemitsellulolüütilised - lagundavad hemitselluloosi Amülolüütilised - lagundavad tärklist, taluvad hästi madalat pH Proteolüütilised - lagundavad proteiine, palju proteiini pole mõtet sööta panna, sest bakterid kasutavad kõik selle ise ära. Suhkrut kasutavad bakterid - kasutavad monosahhariide ja disahhariide Hapet kasutavad - kasutavad laktaati, suktsinaati, malaati Ammoniaagi tootjad Vitamiinide sünteesijad Metaani tootjad Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Ainuraksed hoiavad bakterite arvukust kontrolli all > aeglustavad tärklise ja valgu lagundamist (talletavad oma organismis). Ainuraksed ei ole vatsa normaalseks talitluseks hädavajalikud. Seened lagundavad aeroobses keskkonnas ligniini. Kinnituvad ligniini külge ning lagundavad tselluloosi kiude. 26. Süsivesikute lõhustumine vatsas ja tekkivad produktid
Tingitud sulgrakkudesse sissetulnud veest, mis põhjustab turgorrõhu sulgrakkudes. Sulgrakkude õhupilupoolsed seinad muutuvad nõgusaks (radiaalse mitsellatsiooni tõttu tselluloosi mikrofibrillid paiknevad õhulõhega risti) ja turgorrõhk on suurem kui kaasrakkudes, mis ka piirnevad õhulõhet. Selleks, et vesi liiguks sulgrakkudesse, peab olema madalam veepotensiaal sulgrakkudes ehk osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsioon tõusma. Võidakse toota malaati nt. (C4 ja CAM taimed). Selleks, et K ioonide sisaldust tõsta, on vaja Kin kanalid avada. Kui membraan hüperpolariseerub (membraanipotensiaal muutub negatiivsemaks), siis avatakse Kin kanalid. Cl ioonid aitavad membraani hüperpolariseerumist säilitada. Selleks, et membraan hüperpolariseeruks, peab sulgrakust prootonATPaas pumpama prootoneid sulgrakust välja. prootonATPaasi on vaja eelnevalt aktiveerida, seda teevad nt
*Veillonella. Siia kuuluvad väikesed (0.3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega. Rakukesta ehitustüüp ikkagi g(+). Rakud on tavaliselt paarides, liikumatud ja asporogeensed. Nad ei 13 käärita suhkruid, sest neil puudub heksokinaas, küll aga kääritavad nad laktaati, püruvaati, malaati ja fumaraati. Põhiline käärimisprodukt on propionaat ja atsetaat. Kus leidub? Loomade ja inimese seedetraktis, suuõõnes, keelel, hambakatus, tupes. Kääritavad piimhapet, mida piimhapebakterid toodavad. Seetõttu on neid just seal, kus piimhapebaktereidki, näiteks suuõõnes. Koloniseerimine. Veillonella ise epiteelile ei kinnitu, kuid suudavad kinnituda teistele kinnitumisvõimelistele bakteritele, nagu Streptococcus, Fusobacterium, Actinomyces, Propionibacterium
Shveitsi juust - Propioonhappebaktereid kääritavad juuretise piimhappebakterite poolt moodustatud piimhapet atsetaadiks ja propionaadiks, käärimisel moodustub ja juustuauke tekitav CO 2. Teistesse juustudesse satub neid alati laabist. Laapi valmistatakse vasikamagudest ja seal on alati eluvõimelisi propioonhappebaktereid. Propioonhappebakteritel on suhkrute kääritamise aluseks glükolüüsirada. Peale suhkrute kääritavad nad ka glütserooli, malaati ja laktaati. Produktideks on propioonhape, atsetaat ja CO 2. Laktaadi kääritamine propioonhappeks ja atsetaadiks: CO 2 fikseerimine CO2 fikseerimine toimub püruvaadi karboksüülimisel oksaalatsetaadiks. Membraanne fosforüülimine propionaadi moodustumises osaleb ka membraaniga seotud fumaraadi reduktaas. Kui fumaraat aktsepteerib elektronid, siis kaasneb sellega prootonite liikumine läbi membraani ja membraanne ATP süntees
Näiteks käärimine toodab rakule suhteliselt vähe kasulikku energiat. Seetõttu on oluline, et substraadi rakku transportimiseks kuluks võimalikult vähe energiat. Siin on ökonoomne kasutada süsteemi, kus sama transporter toob rakku prekursori ja viib välja käärimise lõpp-produkti. Sellistel tingimustel töötab näiteks malaat/laktaat antiport-süsteem bakteris Lactococcus lactis, kus rakku tuuakse malaati ja väljutatakse fermenteerimise tagajärjel tekkinud laktaati. Malaadi rakusisene metaboliseerimise tulemusena tekib raku sise- ja välikeskkonna vahele malaadi gradient, kus malaadi kontsentratsioon on rakus madalam. Käärimise tulemusena akumuleeruva laktaadi suhtes tekib aga vastupidine gradient, mis võimaldab laktaati rakust väljutada. Kuna malaati imporditakse anioonina ning ekporditav laktaat on neutraalne, moodustub
annaabi.ee 
