kõrgemad on maksud. Lisaks üldisele maksukoormussele saab majanduse arengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi mõjutavad eelkõige kapitalimaksud maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist. Lisaks tarbimisele võib maksude abil mõjutada ka majandussubjektide teisi tegevusi (maksuvabastuste andmine). Eestis kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust. Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused. Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks. Riigi sekkumine majandusse toimub järgmistel juhtudel:
Kolbertism riik müüb rohkem kaupa, kui sisse ostab. Abinõud teostamiseks : · Tõkestada raha väljavoolu riigist · Kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks (klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan) · Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu · Keeruliste monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemide loomine. · Kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud ning rajati maanteid ja kanaleid.
Maksud kui piits ja präänik. Norminaalsed maksumäärad on kõrged aga tegelikud maksumäärad firmadele, kes investeerisid sinna, kus riik vajalikuks pidas, olid madalamad. 60/70ndad olid maksud kui imeretsept kõikvõimalike probleemide lahendamiseks. Kriitika piitsa ja prääniku tüüpi maksude suunas: keerukas, regressiivsete mõjudega, kasvavad maksukulud ehk saamata jäänud maksutulud, valdkondade toetamine peaks käima avalikult, läbipaistvalt läbi toetuste, mitte peidetult maksuvabastuste abil. Süsteemi kuritarvitamine poliitikute poolt. 80ndateks – uus konsensus. Maksubaase tuleb laiendada, vähendada erandeid ja vabastusi, maksustada kõiki tulusid sarnaselt, vähendada kõrgeid piirmäärasid. Reagani maksureformid 1981, 1986, mitmed riigid imiteerisid. Sotsiaalmaks ja tulumaks on progressiivsed sissetulekute suhtes st kõrgemad detsiilid maksavad protsentuaalselt oma sissetulekust rohkem, kui madalamad. Käibemaks on regressiivne sissetulekute suhtes, kuid neutraalne
hakkas üha rohkem sekkuma majandusellu. Põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Kehtestati tollid, millega piirati tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud, rajati kanaleid ja maanteesid, et luua ühtset majandusruumi. Soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskohta. Euroopa kesk ja uusaja piiril 8 Territoriaalriikide kujunemine Varauusajal muutusid keskaegsed isikupõhised riigid institutsioneeritud riikideks
varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse- ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela- Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas
mitteresidendist füüsilisele isikule makstavat intressi ei maksustata tulumaksuga (TMS§31,lg.1 p.5). Rahvusvaheliselt peetakse neutraalsuse seisukohalt põhjendatuks erinevatest allikatest laekuvate intresside võrdset käsitlemist, sest see lisaks intressikonkurentsi ning juhiks ressursside investeerimist ja kasutamist nii, et nende kasutamine majanduses oleks võimalikult efektiivne. Sagedane on aga intresside maksuvabastuste rakendamine isikutele, kes hoiustavad raha riigipangas või omavad riigi võlakirju, saades nii riigile odavamalt rahalist ressurssi (eriti kui defitsiidiga eelarve on lubatud), saavutades samas konkurentsieelise erapankade ees. 2.1.1.3 Dividendid Dividendid on tulu, mis laekub maksumaksjale osalusest ettevõtluses ning mis annab talle õiguse saada osa ettevõtluse käigus loodud lisaväärtusest
Aktiivne kaubandusbilanss oli varauusaja majanduse põhikreedo. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Colbert'i ajal ( Prantsusmaa) ehitatud 240 km pikkune Canal du midi, mis läbi Edela-Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas
annaabi.ee 
