mänguruumi. Piltlikult öeldes ei saa Nõmme põliselanik oma isakodu Hollandi Antillidele viia ning see tagab ka kindla maksulaekumise. Kohalikule omavalitusele on see stabiilne tulu. 2012. aasta Rahandusministeeriumi andmete järgi on maamaksust laekuva tulu 54 521 eurot. Siiski on maamaksul kohaliku omavalitsuse eelarves suhteliselt väike osakaal, määravaks on ka asjaolu, et maamaksu kogumise kulud moodustavad ümbes viiendiku kogutavast maksusummast. Elamumaa eest saadud maamasku osakaaluks loeti umbes 2% kogu tulust. Sega usun, et 01. jaanuaril 2013. aasta vastu võetud seadusemuudatus, milles vabastati kodualune maa maamaksust, on vägagi põhjendatud. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastus on tiheasustusega alal kuni 1500 m2 ning mujal kuni 2000 m2 ulatuses. Suuruspiirang aitab
maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste kasvatamiseks kasutatava maa ja loodusliku rohumaa määr on 0,1– 2,0%. Maamaksu arvutab ning makseteate saadab maksu- ja tolliamet, kellele tuleb maks ka Mihkel Peips tasuda. Kui maamaksu aastasumma ei ületa 64 eurot, tuleb tasuda maamaks ühekorraga 31. märtsiks. Üle 64 eurose maksusumma puhul peab ära maksma 31. märtsiks vähemalt pool maksusummast, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Hollandi maksud Tulumaks Hollandis jaguneb tulumaks kaheks: ettevõtte tulumaks ja üksikisikuline tulumaksMõlemad on astmelised. Ettevõtte tulumaks 25,5% Käibemaks Käibemaksu määrad on 6% toidukaupadele, ravimitele, raamatutele, ajakirjadele, kultuurisündmuste piletitetele; 21% kõikidele muudele kaupadele ja teenustele.
Tolliamet maksuteadet ei väljasta. Maksuteatel näidatud sotsiaalmaksusumma peab FIE tasuma Maksu ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks. Fie,kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja,riik ,linn või vald Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMS § 6 alusel riik, linn või vald, võib sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt (3x278,02=834,06 eurot) arvutatud maksusummast (834,06x33%=275,24 eurot) väiksem tingimusel, et tööandja, riigi, valla või linna poolt FIE eest makstud sotsiaalmaksu ja FIE poolt makstud sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa kvartali jooksul on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga. Iga kvartali sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa on 275,24 eurot, millest lahutatakse andmed tööandja, riigi, linna või valla poolt antud kvartalis makstud sotsiaalmaksu kohta.
43. Kuidas toimub maksukohustuse määramine maksuhalduri poolt? Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse: 1) kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; 2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; 3) kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; 3.1) kui tollivõlg tekib tolliseadustiku artiklites 79 ja 82 nimetatud alusel; 4) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.
Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse: (MKS § 92 lg 1) - kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; (MKS § 92 lg 1 p 1) - kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; (MKS § 92 lg 1 p 2) - kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; (MKS § 92 lg 1 p 3) - muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. (MKS § 92 lg 1 p 4)
See tähendab samas, et absoluutselt on suurema sissetulekuga maksumaksjate maksuohver suurem. Võrdse piirohvri teooria kohaselt peab maksudega ära võtma ühiskonnas kõige väiksemat kasu andva sissetuleku. Kuna meil on tegemist kahaneva piirkasuga, siis tähendab see seda, et suhteliselt vähem kannatab ühiskonna heaolu tervikuna kui maksustada kõige kõrgemat sissetulekute osa. Teiseltpoolt lähtutakse piirohvri teooria rakendamisel maksusummast, mis on vajalik poliitiliselt kokkulepitud avalike teenuste mahu osutamisega. Siin maksab suure sissetulekuga kodanik (A) kogu maksu (a) oma ülemisest sissetulekute osast. Kodaniku B (väikesepalgaline) ja A kasuhulgad võrdsustuvad (A a = B ). Võrdse piiriohvri puhul, laieneb maks ka B tuludele, kui maksu vajatakse rohkem, kui a-ga märgitud. Joonis 9.4. Võrdne piirohver Ohvriteooriaid on maksumäärade kujundamisel arvestatud, kuigi pigem kujutavad reaalsed
puuduva töövõimega isikuks saamisele eelnenud kuude arvuga. (SMS § 2 lg 6) Kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMS § 6 alusel riik, linn, vald või juriidiline isik ja tema ettevõtlusest saadud tulu on SMS §-s 21 nimetatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud tulu alusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja või SMS § 6 alusel riigi, linna, valla või juriidilise isiku poolt tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga. (SMS § 2 lg 7) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriseadustiku § 3 lg 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja
haldusõiguserikkumise vahetu objekti rahalise väärtuse suurusega. Nii näiteks on ilmsete halduskaristuse (rahatrahvi) tunnustega ka maksukorralduse seaduse § 29 1. lõikes ettenähtud sanktsioon. Viidatud norm näeb ette füüsilise isiku poolt vastavalt maksuseadusele maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel karistusena täiendava maksu 50% tasumata või vähemtasutud maksusummast. Selline täiendav maks ei esine viivise või intressi tähenduses, samuti pole teda võimalik käsitleda tsiviilõigusliku sanktsioonina. Juriidiliste isikute puhul rakendatavat analoogset sanktsiooni nimetab seadus otse rahatrahviks. Tollieeskirjade rikkumisel võib tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 järgi määrata nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele rahatrahvi tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses.
haldusõiguserikkumise vahetu objekti rahalise väärtuse suurusega. Nii näiteks on ilmsete halduskaristuse (rahatrahvi) tunnustega ka maksukorralduse seaduse § 29 1. lõikes ettenähtud sanktsioon. Viidatud norm näeb ette füüsilise isiku poolt vastavalt maksuseadusele maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel karistusena täiendava maksu 50% tasumata või vähemtasutud maksusummast. Selline täiendav maks ei esine viivise või intressi tähenduses, samuti pole teda võimalik käsitleda tsiviilõigusliku sanktsioonina. Juriidiliste isikute puhul rakendatavat analoogset sanktsiooni nimetab seadus otse rahatrahviks. Tollieeskirjade rikkumisel võib tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 järgi määrata nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele rahatrahvi tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses.
annaabi.ee 
