I Töölerakendamise arendamine · Võitlus noorte ja pikaajalise töötusega · Toetused, maksupoliitika, koolitus · Aktiivse vananemise poliitika · Elukestev tööalane õpe · Aktiivsed tööpoliitika meetmed · Sotsiaalne sidusus, "ei" - diskrimineerimisele EL tööpoliitika 4 sammast II Ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine · Firma loomine lihtsamaks · Uued töövormid · Lokaalne tööhõiveprobleemide lahendamine · Maksureformid hõive ja koolituse suurendamiseks EL tööpoliitika 4 sammast III Töötajate kohanemise toetamine · Töökeskkonna kaasajastamine · Töötajate arenemine koos firmaga IV Võrdsete võimaluste tagamine · Meeste ja naiste võrdne esindatus · Naiste tööturule naasmine kergemaks · Kolmas sektor tööhõive pakkujana Aktiivse tööpoliitika meetmed (ATP) · teave tööturust/tööturuteenustest ja - toetustest; · töövahendus; · tööturukoolitus;
Kasvutendents jätkus nii tänu viisavabale suhtlusele Skandinaavia maadega kui ka transiidi mahtudele. Transiitkaubanduses moodustavad mere- ja raudteetranspordil 2/3 mahtudest naftatooted. Turismiteenuste eksport kasvas aastatel 19951998 ca 1,8 korda. Alates aastast 1993 on välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu kogusumma Eestisse 21,8 mld kr s.t veidi üle 1000 USD elaniku kohta. Fiskaalpoliitika. Läbiviidud eelarve ja maksureformid on olnud seoses kogu majandusliku ja sotsiaalse reformiga Eestis ning olid suunatud poliitilise ja majandusliku iseseisvuse saavutamisele üleminekul turumajanduslikele alustele. Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille keskvalitsuse tasandil määratleb suuresti valuutanõukogu süsteem, keelates keskvalitsusel keskpangalt laenu võtta. Välislaene võetakse aga spetsiaalse protseduuri
konservatiivsed ning ei võta valgustusideid omaks. Absolutism ei suuda lahendada ühiskonnaprobleeme. Seisustel on privileegid. Prantsusmaa on majandusraskustes, riiki tabab mitmeid kordi pankrot. Talurahvast koormavad feodalismi riismed. Paljud feodaal- koormised kehtivad. Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism. Riigi pankrot tekib sellest, et makse maksavad vaid kodanlased ja talupojad, kellelt pole aga midagi võtta. Kuningas ei soovi aga Generaalstaate kokku kutsuda. Maksureformid ei teostu aadli vastuseisu tõttu. Al 1750ndatest nõuab vaimueliit valjuhäälselt reforme. Eliidi soov on piirata absolutismi, soovitakse konst monarhiat. Louis XVI-st arvatakse et ta on piiratud võimetega ja ta ei tekita respekti ning ta ei ole ülesannete tasemel. Eriti vihatakse tema abikaasta Marie- Antoinette'i. Selles olukorras saab Louis XVI aru, et midagi peab ette võtma, kuid ta ei suuda kohmetuda. Otsustavaks kujuneb Generaalstaatide kokku kutsumine 1789. Sellele
lahendamiseks. Kriitika piitsa ja prääniku tüüpi maksude suunas: keerukas, regressiivsete mõjudega, kasvavad maksukulud ehk saamata jäänud maksutulud, valdkondade toetamine peaks käima avalikult, läbipaistvalt läbi toetuste, mitte peidetult maksuvabastuste abil. Süsteemi kuritarvitamine poliitikute poolt. 80ndateks – uus konsensus. Maksubaase tuleb laiendada, vähendada erandeid ja vabastusi, maksustada kõiki tulusid sarnaselt, vähendada kõrgeid piirmäärasid. Reagani maksureformid 1981, 1986, mitmed riigid imiteerisid. Sotsiaalmaks ja tulumaks on progressiivsed sissetulekute suhtes st kõrgemad detsiilid maksavad protsentuaalselt oma sissetulekust rohkem, kui madalamad. Käibemaks on regressiivne sissetulekute suhtes, kuid neutraalne tarbimiskulude suhtes. Kõige regressiivsem on ravimitelt ja meditsiinikaupadelt tasutud käibemaks. Progressiivsemad: käibemaks raamatutelt, teatrikülastustelt, majutusteenustelt. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on
Maksumäära kehtestamine (vastavuses keskkonnakahjuga?). Keskkonnamaksu poliitika usutavus ja etteaimatavus. Maksutulu kasutamine. Maksukoormuse jaotumise mõjud (nt väiksema sissetulekuga leibkondadele). Konkurentsivõime säilitamine, maksukavade tutvustamine, tagasisidestamine. Keskkonnamaksud ei ole ainsad päästeabinõud neid tuleks kombineerida teiste poliitikatega ja keskenduda mõningatele teemadele (innovatsioon?). KESKKONNAMAKSUDE TRENDID: Algatatud maksureformid on külmutatud, peatatud: Saksamaa, Rootsi, Eesti (?). Kasutatakse mõningatele valitud maksuobjektidele maksu kehtestamist kilekotid... Euroopas on hakatud taas majanduskasvu taustal rääkima tööjõumaksude alandamise ja keskkonnamaksude suurendamise vajadusest. Hinnang Eesti keskkonnamaksudele Euroopa. Komisjoni tasandil: tagasihoidlikult rakendunud MAKSUKORRALDUS EL-IS: Esmane õigus varasemalt Euroopa Ühenduse asutamisleping (art 25-26, 2
rüppes). Eksootilised Hiina motiivid ja maaeluromantika (Inglise park, karjuseidüllid) Rokokoo poliitiline kontekst: L'ancien régime (= vana kord). Prantsusmaal (1715- 1789) absoluutne monarh ja kõrgaadel (15 000) veetsid luksuslikku elu, mille garanteerisid privileegid (mh maksuvabadus). Ülekohtune maksukoormus (kuni 70%) talupoegade õlgadel, kes seetõttu vaesusid. Riigikassa oli tühi, aga maksureformid luhtusid aadli vastuseisu tõttu 2) (Neo)Klassitsism (u 1755-1850) kunstis ja kirjanduses. Taust: Valgustusfilosoofid uskusid, et mõistuspärase eluviisi eeskujud leiduvad antiikajast. Rousseau'lik demokraatia hindas Antiik-Kreeka poliitilist eeskuju (vahetu demokraatia). Algasid mitmed arheoloogilised väljakaevamised (mh Pompeij). Vana-Kreeka kunsti avastamine (renessanssi eeskuju oli Vana-Rooma). Esteetiline ja poliitiline vaimustus:
kasvab · GV juhtimisel Rootsist areneb erakordselt ühtlane tsentraliseeritud administratsiooniga moodne rahvusriik! · Märksõna raha! Gustav Vasa Reformid: · Poliitiline usupuhastus (1527) - Riigile allutatud Luteri kiriku algus Rootsis · Tsentraliseeritud riigiadministratsiooni loomine (,,moodne" keskvalitsus) · Päriliku monarhia kehtestamine (1544) · Pöördelised maksureformid: Maaraamatud, kuhu märgiti talude maksukoormus - Talupoegade maksukoormus kasvab ! - Riigikassas raha · Uusasustuse toetamine · Sõjaväe reformimine: Rootsi-Soome rahvaarmee algus. - Talupoegade sõjaväekohustus (raha ei jätku palgaarmee jaoks) · Kaubanduse edendamine (taotleb läänemere kaubanduse allutamist Rootsile) · Keskaegne härradepäev hakkab moonduma nelja seisuse riigipäevaks II Rootsi Areng Suurriigiks (1560-1660)
annaabi.ee 
