arvestama seda, et intressi ei saa sisse nõuda enne maksusumma tasumist või sissenõudmist. Intressinõude esitamisel kehtib üheaastane aegumistähtaeg, seda 5 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §117 hakatakse arvestama alates maksusumma tasumise päevast. Samuti aegub intressinõude täitmine ühe aastaga.6 Kui intressinõue aegub, ei tohi selle asjus enam maksuotsust teha. Kas siis muuta või tunnistada kehtetuks maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Maksuvõla ajatamine tähendab seda, et kui maksukohustuslasel pole võimalik maksuvõlga koheselt tasuda, on tal õigus taotleda maksuvõla ajatamist. Maksuvõla ajatamine toimub maksegraafiku alusel vastavalt kokkulepele.Maksukohustuslane peab esitama vabas vormis taotluse, samuti ka soovitava maksuvõla tasumise ajakava maksuvõla tasumise ajatamiseks. Taotlus peab sisaldama põhjendust maksuvõla
esitatud vaiet läbivaatav Maksu- ja Tolliamet vajaduse ilmnemiselt nõuda vaide esitanud maksukohustuslaselt täiendavate tõendite esitamist, on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid ka alles vaidemenetluse faasis ning seda nii maksuhalduri nõudmisel kui ka maksukohustuslase omal initsiatiivil. Uute tõendite ilmnemisega võib kaasneda läbiviidud menetluse uuendamine. MKS võimaldab maksukohustuse vähendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada ka mõne uue maksukohustust mõjutava asjaolu või tõendi ilmnemisel kohtumenetluse ajal. Kuid silmas peab pidama, et selle hilisem teatavaks saamine ei tohtinud olla põhjustatud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Selline õigus eksisteerib seetõttu, et sarnaselt haldusmenetlusele kehtib ka halduskohtumenetluses uurimisprintsiip, mis kohustab kohut vajaduse korral omal
maksueelise saamise; Kohtukoosseisu muutmise tõttu andis Riigikohtu halduskolleegium 22.09.2015 menetlus- osalistele tähtaja avalduste esitamiseks 28.09.2015. 3.3 Kolleegiumi seisukoht ja lõpptulemus Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et maksumenetluse läbiviimine ja maksu määramine pärast maksuotsuse tühistamist on võimalik. Sama kehtib ka juhul, kui maksuhaldur on ise maksuotsuse kehtetuks tunnistanud. Maksuotsust võib kehtetuks tunnistada üksnes maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Kuna maksukohustuslane on vaidlustanud maksuotsuse, on maksuhalduril õigus haldusmenetlus uuendada ning menetluse tulemusena esialgne haldusakt kehtetuks tunnistada ja selle asemel anda välja uus haldusakt. Uue haldusakti juures on maksuhalduril samasugused volitused nagu teeks ta maksuotsust esimest korda. Oluline on sealjuures jälgida, kas uus maksuotsus, muutudes
Olgugi, et see oli pealkirjastatud teatena, ei sisaldanud õiguslikku alust ega vaidlustamisviidet, on tegemist tuvastatava haldusaktiga. Vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise teade oli vormipuudusega, ei võinud need puudused praeguses asjas esitatud tõendite järgi viia teistsugusele tulemusele ega mõjutada asja otsustamist. Maksuhalduri seisukohast polnud pooltel enam vaidlust käibemaksukohustuse üle ning maksuotsust polnud vaja teha; 2. MKS ei erista piisava selgusega üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni, kuid õiguspärane oli tugineda MKS § 81 lg-le 4. Nimetatud säte on oma olemuselt kohaldatav ka üksijuhtumi kontrolli menetluse puhul, kuna kontrollmenetluse vaidluseta lõpetamise korral puudub igasugune mõistlik põhjus koostada maksuotsust; 3. tagasinõude põhistamiseks ei piisa maksuhalduri formaalsetele vigadele osutamisest,
17 Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. (MKS § 98 lg 1) 48. Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha? Pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. (MKS § 98 lg 4) 49. Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada: (MKS § 101 lg 1) - maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või (MKS § 101 lg 1 p 1)
Revisjoni käigus vaadeldakse maksumaksja tegevus tervikuna. Eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava ettevõttega seotud asjaolud nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad. Revisjoni etteteatamist tähtaeg on 7 päeva ette. Võib viia läbi ka ootamatuid revisjone, kui on teada, et esineb kuritarvitamisi. Üldjuhul hõlmab revisjon mitme maksuseaduse kontrollimist. Revisjon erineb üksikjuhtumi kontrollist selle poolest, et revisjoni tulemusel tehtud maksuotsust ei saa üldjuhul muuta. Revisjoni ajaks peatub maksumääramise aegumine. Kontrollitav periood võib hõlmata tagasiulatuvalt kuni 3 aastat. Üksikjuhtumi kontrolli käigus kontrollitakse konkreetse maksuseaduse täitmist või konkreetseid toimunud maksurikkumisi või kuritegusid. Selleks kohustatakse andma teavet maksuhaldurile vrevideeritava ettevõtte töötajatel või kolmandatel isikutel. Selle läbiviimiseks kaasatakse
sunniraha. · Kui maksuhaldur annab korralduse paigaldada tõkendid. · Asendustäitmine võib toimuda täiendavate mõõturite paigaldamisega. Asendustäitmise kulud tuleb maksukohuslasel kinni maksta. KONTROLL & REVISION. · Kontroll kontrolli võib läbi viia välivaatlusena ilma maksukohuslase ruumidesse või territooriumile sisenemata. Kontrolli tunnused: 1. üksikjuhtumi või konkreetse toimingu kontrollimine. 2. ei tule koostada kontrollakti enne maksuotsust 3. ei peata maksukohustuse aegumist 4. ei välista sama objekti korduvat kontrollimist 5. reeglina viiakse läbi maksuhalduri juures v.a kokkuleppel maksukohuslasega · Revisjon revisjoni sooritamiseks viiakse läbi vaatlus (sisevaatlus) võib ruumidesse siseneda. Revisjoni tunnused: 1. revideeritakse ühte või mitut maksu- või maksustamisperioodi. 2. enne maksuotsuse tegemist koostatakse revisjoniakt ja viiakse läbi vestlus maksukohustusega 3
seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. 6) uue asjaolu või tõendi ilmnemisel. 7) juhul kui maksuotsuse tegemise aluseks olnud eelhaldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise, samuti selles asjas uue eelhaldusakti andmise tõttu või 8) tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu või 9) topeltmaksustamise vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu, samuti arvestades välislepingus sätestatut. 49. Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada: 1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või 2) kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või 3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või 4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4
§95 (1);(2) 46. Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg? Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. §98 (1) 47. Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg tahtliku tasumata jätmise korral? Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. §98 (1) 48. Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha? 49. Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? 1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või 2) kui maksuotsuse on teinud asjad mittepädev haldusorgan või 3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või 4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, va haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. §101 (1) 50
annaabi.ee 
