aastal järgmine: - üldosakond (endine kantselei), kus oli ka laevandusinspektori ametikoht ja kes tegeles laevanduse küsimustega ning pidas kontakti merekaubanduse ettevõtjatega - kaubandusosakond, kuhu kuulusid kaubanduse korraldamisega seotud probleemid, tollitariifide reguleerimine, majandusliku informatsiooni korraldamine jms - maksude talitus, kus jälgiti tulumaksu, ärimaksu ja teiste maksuliikide käiku, samuti piirituse monopoliga seotud küsimusi - rahandusosakond, tegeles riigi eelarve täitmisega - tööstusosakond, kelle alluvuses oli tööstusamet. Tööstusamet tegeles tööstuse korraldamise, materjalide hankimise, riigiasutuste tellimuste ja ostude korraldamisega. Mäeamet korraldas geoloogilisi uurimisi, andis välja mineraalvarade uurimise lube ja teostas tehnilist järelevalvet kaevandustes
Puhkusetasu arvestatakse nii põhi- kui lisapuhkuse eest. Puhkuste vormistamiseks teeb iga töötaja avalduse, mille kinnitab juhatus. Bilansipäeval arvestatakse iga töötaja isiku lõikes saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Puhkusereservi korrigeerimiskanded sisestatakse programmi finantskannetena. Puhkusereservi arvutus toimub Merit Palk programmi abil. 5.4 Maksuvõlad Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot: müüdi käibemaksu konto, sisendkäibemaksu konto, põhivara soetamisel arestatud käibemaksude konto, impordilt tasutud käibemaks. Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded valmistab ette raamatupidaja ning teostab juhatus. Iga kuu lõpus on kõikide maksude kohta väljatrükid pearaamatust maksude arvestamise kohta, deklaratsioonid ning nende parandused
sotsiaalmaksukulu ja ettevõtte töötuskindlustusmaksekulu. Raamatupidamislausendid: D: Kulud (vastavad töötasukulud, sots.maksukulud, töötuskindl.maksekulud) K: Puhkusereserv Maksuvõlad Maksuvõlana näidatakse bilansis ettevõtte poolt arvele võetud kuid veel ülekandmata maksusummasid, samuti tähtajaliselt mittetasutud maksusummalt arvestatud viivist (maksuintress) ja maksutrahve, mida aruandeaastal on kantud kuludesse. Maksuvõla jääk tuleb maksuliikide lõikes avada aastaaruande lisas. Raamatupidamislikku arvestust peetakse vastavatel maksuvõlgade kontodel. Igale maksule avatakse oma konto. Bilansis esitatakse maksuvõlad summeeritult bilansikirjel Maksuvõlad. Konto kreeditsaldo näitab ettevõtte maksuvõlga ja kajastatakse bilansis summeerituna kirjel Maksuvõlad. Konto deebetsaldo näitab, et ettevõttel on maksu ettemaks. Bilansis kajastatakse ettemakse aktivakirjel - Maksude ettemaksed ja tagasinõuded.
põhjus ning vajadusel teha muudatused raamatupidamiskannetes. Võlgnevusi tarnijatele inventeeritakse aasta lõpus. Baltic Chess Group OÜ suuremad kliendid on: Apollo Raamatu AS, Eesti Üliõpilaste Selts, Saue male-kabeklubi MTÜ, Viljandi maleselts, Maardu Maleklubi jne. 7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus Baltic Chess Group OÜ ühe aasta jooksul tasumisele kuuluvad kohustused on lisaks "Võlad tarnijatele" ka "Maksuvõlad" ja "Viitvõlad". Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot (arvestuslikku käibemaksu kontot, mille kreeditis kajastatakse müügikäibemaksu ja deebetis mahaarvatavat sisendkäibemaksu; põhivara soetamistel arvestatud käibemaksude konto; tollis makstud käibemaksude arvestamise konto jne). Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded teeb juhatus. Tüüpiline sisendkäibemaksu registreerimise kanne ostuarvel on:
ka lisad, millised seletavad lahti oluliste kirjete näitajate jaotust, tekkimise allikaid, arvestusprintsiipe. Tavapärase, jooksva bilansi koostamisel lisasid (ilma erisoovita bilansiga tutvuja poolt) vaja koostada ei ole. Toon ühe näite bilansilisast tegutseval firmal on majandusaasta jooksul tegemist mitmete erinevate maksudega käibemaks, sotsiaalmaksud, tulumaks jne. Kõikide maksude kohta on vajalik majandusaasta aruande lisas eraldi välja tuua analüüs erinevate maksuliikide kohta milline oli näiteks maksu X algjääk, majandusaasta jooksul arvestatud ja makstud summad, milline on maksu X lõppsaldo bilansipäeval. Täpsemalt saad infot vajalike lisade kohta Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Bilansi ülesanne On ju selge, et ettevõtte rahalise ehk finantsilise seisukorra hindamiseks on vaja tutvuda mingisuguste kindlate reeglite järgi kirjapandud arvväärtustega. Neist ridadest näeme ja saame anda hinnangu vaatluse all oleva firma majandusliku
20 % ümber SKP-st kogu kümne aasta jooksul, võrreldes EL keskmisega, siis jääb 5-7 % võrra alla. 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Kõige enam langeb keskvalitsusse (72 %), siis kohalikku omavalitsusse (13-15 %) ja sotsiaalsetesse kindlustusfondidesse (13-15%). 30 226. Millised maksuliigid on Eestis kasutusel ja milline on peamiste maksuliikide osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika riigieelarve maksutuludes? Eestis on kasutusel toote- ja impordimaksud, tulu- ja omandimaksud ning sotsiaalmaksed. Esimesed vastavalt 36-42 %, teised 30-20 % ehk vähenenud ja sotsiaalmaksed 32-37 %. 227. Tulumaksulaekumiste suhe SKP-ga ja selle dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 7-8 % vahel ja võrreldes EL-ga madalam mõned protsendid 3-6 % võrra. 228
Eurostat 48 224. Valitsussektori maksutulude tase SKP suhtes: Eesti tase ja dünaamika aastatel 1995-2006 ja võrdlus EL keskmise tasemega? 225. Eesti valitsussektori institutsionaalsete koostisosade osatähtsus maksulaekumistes? Eesti Statistikaamet 49 226. Millised maksuliigid on Eestis kasutusel ja milline on peamiste maksuliikide osatähtsus ja osatähtsuste dünaamika riigieelarve maksutuludes? Eesti Statistikaamet 227. Tulumaksulaekumiste suhe SKP-ga ja selle dünaamika Eestis ning võrdlus EL keskmisega? 50 228. Tööjõumaksude suhe SKP-ga:tase ja dünaamika Eestis ning nende võrdlus EL keskmisega? Eurostat, Taxes on income 229. Avaliku sektori kogutulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis ning nene
annaabi.ee 
