Kerly Randlane, MPA Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. MIS ON INTRESS?...........................................................................5 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS..........................6 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS................................7 2. INTRESSI MÄÄR..............................................................................8 3. INTRESSI ARVESTAMISE AEGUMINE................................................9 4. INTRESSI MITTEARVESTAMINE......................................................11 5. NÄITED KOHTULAHENDITEST.......................................................13 5.1 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-45-10.......................................13 5
2. kaalutlusõigus kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta volituse piires ja arvesse võttes õiguse üldpõhimõtteid ning arvestades maksukohuslase põhjendatud ja olulisi huve. 3. maksukohuslase ärakuulamine maksukohuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi, seisukohti või vastuväiteid. 4. teabe andmine maksukohuslasele maksuhaldur annab maksukohuslase taotlusel teavet kogu maksustamise probleemistiku kohta; maksuhaldur võib keelduda andmete esitamisest, kui see ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses; maksukohuslane võib teha kogutud andmetest koopiaid. Maksukohustuslase õigused: 1. maksuseaduse kaitse maksuhaldur, tema ametnikud ja teised maksumenetluses osalenud isikud on kohustatud hoidma saladuses meile teatavaks saanud
6. Maksumenetluses võib kasutada 1. kokkuleppeliselt muud keelt peale eesti keele 2. riigikeelena ainult eesti keelt 3. vaid ühte esindajat 4. taandamisõigust ainult menetlusosaline 5. seadusest tuleneva menetlustähtaja pikendamist halduri poolt 7. Revisjon 1. on kontroll, mille käik peab olema täpselt dokumenteeritud 2. peab hõlmama korraga vaid ühte maksustamisperioodi 3. tuleb alati vähemalt 7 päeva eelnevalt maksukohuslasele teatada 4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusaktiga, milleks on revisjoni akt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õiguse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvutamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5
4. Reeglina viiakse revisjon läbi ettevõtte asukohas. Selleks tuleb eraldada residendile ruum. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb viia raamatupidamise dokumendid Maksuametisse. 5. Dokumendid, mis antakse üle haldurile, peavad olema fikseeritud vastavas protokollis. Mõistlik on anda üle koopiad, mis peavad olema maksukohuslase pootltkinnitatud. 6. Maksumenetluses võib revident kasutada ka kolmandaid isikuid ja endiseid töötajaid. 7. Kõik maksuhalduri otsused ja aktid saadetakse maksukohuslasele registreerimise aadressile või antakse üle maksuhalduri ametnike poolt. 8. Maksuhalduri vastutus realiseerub eelkõige maksumaksja tasutavates intressides. Intresse makstakse siis, kui maksumaksja poolt esitatud tagastusnõude täitmisega ebaseaduslikult kaua viivitatakse. Tagastusnõue tekib maksumaksjal nt. Kohustava haldusakti tühistamise kaudu, kui maksumaksja on jõudnud seda täitma asuda. 13.Aegumistähtajad maksuasjades
maksukohustused. Kui ta seda ei tee, peatab maksuhaldur ajatamise ja nõuab tagasiulatuvalt sisse kõik soodusintressid. - Kord ajatatud maksuvõlga uuesti ajatada ei saa. SUNDTÄITMINE: Võimalik on maksuvõla sundtäitmine ehk sissenõudmine. - Maksukohuslase poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud ainult pärast seda, kui maksukohuslasele on antud vähemalt üks tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega. - Maksuhalduril on õigus anda täitmiseks 10 päevane tähtaeg. Kui tal on põhjendatud kahtlusi, et viivitamine muudab sissenõude võimatuks, võib ta teha seda 48h jooksul. Nt maksuhaldur saab infot, et maksukohuslane on hakanud oma vara teiste nimele kantima. - Sundtäita saab rahalisi kohustusi. Mitterahaliste puhul saab rakendada sunniraha
Ajaliselt rangelt piiritletud (millal algab ja millal lõppeb; segab maksukohuslase tööd; muidu ei lõppekski revisjon ja kaevataks koguaeg edasi). Pärast revisjoni koostatakse revisjoniakt. Lõppvestlus peab toimuma, muidu võimalik revisjoni vaidlustada. Tuleb mõistlik aeg ette teatada ja kätte anda revisjoniakt. Kontrollitaval peab olema aega uurida seda materjali ja mõelda vastust. Dokumentide üleandmine tuleks fiktseerida ajaga. Kuupäev pole alati piisav. Võib teha kahju maksukohuslasele. Majandusliku sisu tõlgendamine Maksumenetluseks ei pea maksuhaldur jälgima ainult maksukohuslase tõlgendusi sellest kohustusest või sellest, kuidas nad oma tehinguid nimetavad. Teatud juhtudel võib tekkida vajadus lähtuda tehingu majanduslikust sisust. 1. Majandustehing võib olla tühine. Tehing on toimunud vastuolus seadusega, mis ei too kaasa teistsugust maksustamisalast kohtlemist, kui sarnase õiguspärase tehingu korral.
kauba näidisena mille väärtus ei ületa 50 krooni reklaami eesmärgil. Kauba vahetamise või remontimise teenuse osutamisest garantii aja jooksul kauba ühenduse välise riigi tootjale või ühenduse välise riigi müüjale. 3. kauba eksport- ühenduse kauba väljavedu ühenduse territooriumilt 4. kauba import- ühenduse välise kauba vabasse ringlusesse lubamine 5. kauba ühenduse sisene käive- kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohuslasele 6. kauba ühenduse sisest käivet ei teki- kauba ajutisest toimetamisest Eestist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks (vallasasja üürile, rendile andmine). Kauba ajutine toimetamine Eestist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks, eesmärgil mis vastab impordi tolli maksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolli protseduuri rakendamise eesmärkidele 7. kauba ühenduse sisene soetamine- kauba soetamine teise liikmes riigi maksukohuslaselt
reklaami eesmärgil. Kauba vahetamise või remontimise teenuse osutamisest garantii aja jooksul kauba ühenduse välise riigi tootjale või ühenduse välise riigi müüjale. 3. kauba eksport- ühenduse kauba väljavedu ühenduse territooriumilt 4. kauba import- ühenduse välise kauba vabasse ringlusesse lubamine 5. kauba ühenduse sisene käive- kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohuslasele 6. kauba ühenduse sisest käivet ei teki- kauba ajutisest toimetamisest Eestist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks (vallasasja üürile, rendile andmine). Kauba ajutine toimetamine Eestist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks, eesmärgil mis vastab impordi tolli maksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolli protseduuri rakendamise eesmärkidele 7. kauba ühenduse sisene soetamine- kauba soetamine teise liikmes riigi maksukohuslaselt koos selle
Majandustegevus ja –areng on olulisel määral seotud maksustamispoliitikaga. Isiklikel tuludel võis Smithi arvates olla kolm allikat: • maarent • kapitalikasum ja • töötasu. Nende kolme allika iseärasused mõjutavad ka tulude jaotamist, kusjuures riik peaks jälgima maksustamises järgmisi põhimõtteid: • kodanikke tuleb maksustada proportsionaalselt, vastavalt nende varanduse ja tulu suurusele, • makse tuleb nõuda maksukohuslasele sobival ajal ja viisil, • maksusüsteemi tuleb rakendada nii, et tehnilised kulutused oleksid minimaalsed ja ametnikkond väikesearvuline, • maksusüsteem ei tohi pidurdada ettevõtlust ega soodustada kuritarvitusi, • maksudest kõrvale hoidumine peaks olema karistatav. A. Smithi turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis korra ühiskonnas. Kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurendamisele.
annaabi.ee 
