Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga)
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas
reaalmaksudeks. Subjektiivse maksu objektiks on isiku tegevus ja selle tulemus (tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks). Reaalmaks ehk objektiivne on seotud mingi konkreetse materiaalse objektiga ja maksukohustuse suurus ei sõltu selle objekti omaniku subjektiivsetest omadustest (maamaks, raskeveokimaks). 2. koormuse avaldumise alusel jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud tuleb tasuda seadusest tuleneval maksukohuslasel, seega on maksukohuslane ja tegelik maksumaksja ühes isikus. Maksu tasumisel väheneb maksukohuslase vara. (maamaks, tulumaks, raskeveokimaks). Kaudse maksu korral ei tasu seadusest tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks). 3. kehtestamise pädevuse alusel jaotatakse maksud riiklikeks ja kohalikeks. Riiklikud maksud kehtestab Riigikogu maksuseadusena
objektiivsuse; informatsiooni allikaks peaks olema maksukohuslane; maksuhaldurile on antud uurimisorgani teatud õigused. 2. kaalutlusõigus kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta volituse piires ja arvesse võttes õiguse üldpõhimõtteid ning arvestades maksukohuslase põhjendatud ja olulisi huve. 3. maksukohuslase ärakuulamine maksukohuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi, seisukohti või vastuväiteid. 4. teabe andmine maksukohuslasele maksuhaldur annab maksukohuslase taotlusel teavet kogu maksustamise probleemistiku kohta; maksuhaldur võib keelduda andmete esitamisest, kui see ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses; maksukohuslane võib teha kogutud andmetest koopiaid. Maksukohustuslase õigused: 1
reaalmaksudeks. Subjektiivse maksu objektiks on isiku tegevuse tulemus (tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks). Reaalmaks ehk objektiivne on seotud mingi konkreetse materiaalse objektiga ja maksu suurus ei sõltu selle objekti omaniku subjektiivsetest omadustest (maamaks). 2. koormuse avaldumise alusel jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud tuleb tasuda seaduses ettenähtud maksukohuslasel, seega on maksukohuslane ja tegelik maksumaksja ühes isikus. Maksu tasumisel väheneb maksukohuslase vara. Kaudse maksu korral ei tasu seadust tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks). 3. kehtestamise pädevuse alusel jaotatakse maksud riiklikeks ja kohalikeks. Riiklikud maksud kehtestab riigikogu seadusena. Riiklikud maksud: tulumaks,
Ainult maksukohuslase juures võib ettenäitamine toimuda. Dokumentide äravõtmine, kontrollimine Maksuhaldur võib teha koopiaid, ärakirju (tehtud duplikaat, puudub originaali allkiri ja pitsati jäljend), väljavõtteid (mingi osa suuremast dokumendist). Ainult seotud antud maksumenetlusega. Maksuhaldur võib dokumente ära võtta poolte kokkuleppel. Võetuse kohta tehakse akt(mis dokument, millal, kes). Sest origianaale on üks ja kui dokumentidega juhtub midagi, siis on võimalik maksukohuslasel tõendada, et tal oli see dokument. Kui on oluline rikkumise või kuritöö kahtlus, siis võib dokumendi võtta kokkuleppeta. Koopiate tegemise kulud lähevad maksukohuslase täita. Sundtäitmine- rahalise kohustuse mittetäitmine, varade-kontode arestimine Sunniraha- mitterahaliste kohustuste täitmisel, deklaratsiooni mitte esitamine, halduri juurde minemata jätmine, seletustest keeldumine, dokumentide mitte esitamine. Tuleb teha hoiatus,
X linnavolikogu 01.02.2016 määrus “Reklaamimaks X linnas” § 2. Maksuobjekt (1) Maksuobjekt on reklaam, mida eksponeeritakse: 1) avalikus kohas, milleks on üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa ja mis asub ehitise siseruumidest või väljaspool ehitise siseruume avalikkusele suunatult; 2) eraomandis oleval kinnistul või ehitisel või selle siseruumides avalikkusele suunatult; § 8 Maksudeklaratsioon (1) Maksukohuslasel on kohustus esitada maksudeklaratsioon. Maksukorralduse seadus § 5 Maksuhaldur (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. § 85 Maksudeklaratsioon (5) Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106)
annaabi.ee 
