Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e
tavaliselt täiendava info saamiseks, seega pole ta kohustatud isik. Garantii kolmas isik võtab endale kellegi maksukohustuse, kui viimane ei suuda või ei taha seda täita. 3. maksuobjekt ehk baas selleks on mingi tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida vastavalt kehtivatele seadustele maksustatakse. Maksuobjekt on abstraktne mõiste ja sageli võib seda täpsustada ehk komplektiseerida ja sellisel juhul on meil tegemist maksubaasiga, mis on konkreetne mõiste. Käibemaksu maksuobjektiks on käive, on ka käibemaksu vaba käive, seega arvestatakse osa maksuvabast objektist välja. Maksuobjekti võib väljendada rahaliselt (käive, tulu) või mitte rahaliselt (mängulaudade arv, alkoholi kogus, sigaretid jne.) 4
Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. - VALE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. - ÕIGE TEST 10 (raha ja eelarvepoliitika) Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. ÕIGE Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet ÕIGE Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga VALE Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil VALE Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks ÕIGE
Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. - VALE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. - ÕIGE TEST 10 (raha ja eelarvepoliitika) Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. ÕIGE Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet ÕIGE Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga VALE Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil VALE Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks ÕIGE
maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel)
Tõene 6. Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga. Väär 7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6
Tõene 6. Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga. Väär 7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 – tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6
Bussid käivad seal kehvasti või üldse mitte ja nii ongi elanikust saanud autosõltlane.». Lisaks on probleemiks ka üldise keskkonnaseisundi halvenemine; looduslike alade tükeldamisega seatakse ohtu elupaigad ning väärtuslikud põllumaad asendatakse tehisasustusega (Metspalu, 2005). Linna laialivalgumise tagajärjena suureneb linnalähedastes piirkondades nõudlus teenuste järgi. Mitmed madala maksubaasiga maapiirkondade omavalitsused ei suuda tagada uutele elanikele vajalikke teenuseid ja infrastruktuuri (Metspalu, 2005). Valglinnastumise negatiivseteks külgedena on välja toodud ka segregatsiooni ja maakasutuse monofunktsionaalsust. Valglinnastumisega kaasnevad positiivsed küljed Valglinnastumise positiivsete külgedena võib aga välja tuua inimeste võimalust valida oma elukoht vastavalt väärtushinnangutele ja avatud ruumi küllus (Metspalu, 2005). Elanikel saavad
kindlustatakse töövõtjale hüvitis: Töövõime kaotuse perioodiks, mis võib tuleneda vanadusest, õnnetusjuhtumist või harvemini töökoha kaotusest; Mitteplaneeritud kulude suhtes, mis võivad tuleneda haigestumisest ja ka streigi perioodiks jms. Mõnedes riikides on kohustuslik ka elukindlustus eesmärgiga tagada töövõtjaga seotud isikutele elatis toitja kaotuse puhuks. Kuigi kindlustusmaksude maksubaas kattub enamasti tulumaksu maksubaasiga, erinevad nad reeglina tugevalt. Kindlustusmaksu arvestatakse brutosissetulekult, kusjuures erinevalt tulumaksust puuduvad maksusoodustused. Lisaks on kindlustusmaksu eripäraks see, et viimane laekub spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud sihtasutusele, fondile, kindlustusettevõttele või ühiskondlikule organisatsioonile ja seda raha ei ole lubatud kasutada riigi muude kulude katmiseks. Riikides, kus sotsiaalkindlustuskulud kaetakse riigieelarvest, eraldi sotsiaalkindlustusmaksud