JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise b. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel c. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga c. Varustada pankasid ja muid kreeditore krediteerimisotsuste langetamiseks kasuliku infoga d. Varustada aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid otsuste langetamisel kasuliku infoga Küsimus 8 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. krediteerija b. ametiühing c. omanik d. ei ükski e. tegevjuht Küsimus 9
d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 8 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. omanik b. tegevjuht c. ametiühing d. krediteerija e. ei ükski Küsimus 9 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada pankasid ja muid kreeditore krediteerimisotsuste langetamiseks kasuliku infoga c. Varustada aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid otsuste langetamisel kasuliku infoga d. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga Valed: 5 ja 7.
konkurent oli Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter looga "Äraostmatud". Maksuamet hakkas võimupartei Res Publica ühe lipukandja ja kõvema rahastaja Tõnis Paltsu (50) kohta uut kausta kokku seadma veel enne seda, kui suurärimees ministriks sai. Eesmärk võib olla nii mõne nõude püstipanek kui ka kompra, mida saaks kasutada relvana juhul, kui uus minister hakkab oma alluvaid liiga palju pigistama. Maksuamet kuulub just Paltsu valitsemisalasse. Ministrihärra puhul huvitavad maksuametit eelkõige tema viimase nelja aasta tehingud. Just sel ajal müüsid Palts ning tema kompanjonid hiigelsuurte summade eest maha osalused Levicomi märgi alla koondunud sidefirmades. Küsimustikule vastanutest 60% olid 16 aastased saare maakonnas elavad keskkooli noored, kellest 80% vastanutest olid naised. 30% arvas, et eesti ajakirjandus pole usaldusväärne, 60% ei osanud seiskuohta võtta ja 10% pidas eesti ajakirjandust usaldusväärseks.
Enamiku maksude objektiks ei ole mitte õigussuhted, vaid majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Täpseks tõlgendamiseks on vajalik välja selgitada, kas lepingupoolte kokkulepitud tingimusi on konkreetses õigussuhtes ellu viidud, et otsustada kas tegemist on ühe või teise maksustatava tahinguga. Kõik see muudab tehingute majandusliku tõlgendamise keeruliseks. Vägagi aktuaalne on maksudest kõrvale hoidumine. Luuakse keerulisi süsteeme ,et eksitada maksuametit ja ettevõtte teenitud tulu eraisiku käibevahendiks muuta. Eesti tulumaksu süsteem on ainulaadne kuna tulumaksu ei arvestada kasumi pealt vaid välja makstud tulu pealt. See annab võimaluse kasumit reinvesteerida maksuvabalt. Samuti annab see võimaluse kõiksuguste skeemide loomiseks. Ilma tehingute majandusliku tõlgendamise ehk pideva seaduspärasuse kontrollimise ei laekuks ilmselt üldse maksude raha riigikassasse. Tehingute majanduslik tõlgendus annab aluse maksukohustuse tekkimiseks
Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Kirja tuleb panna tulu, üles märkida niisugused kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodustust. Aastasest kogutulust arvestatakse maha nii tulumaksust vabastatud kulutused kui ka riiklikult kehtestatud tulumaksuvaba miinimum- see on kindel fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma. Praegu kasutab aina enam maksumaksjaid e- maksuametit ehk võimalust täita oma tuludeklaratsioon interneti vahendusel. Maksude maksmist kontrollib Maksuamet. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. MILLELE EELARVERAHA KULUB? Riigieelarves pole kirjas ainult tulud, vaid ka see, kuidas kavatseb riik raha kulutada. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks , nim. valitsuskuludeks. Eelarve näitab raha jaotust ministeeriumite vahel, laias laastus kulub eelarve raha kolme laadi
* seadmete asendamise otsustamisel * tulude ja kulude planeerimisel * tegurite mõju analüüsi („mis-kui“ analüüs) teostamisel Märgi õige vastus: 1. Mis on juhtimisarvestuse eesmärk? Kas: a) varustada organisatsiooniväliseid huvigruppe otsuste langetamiseks vajaliku infoga b) varustada panku krediteerimise otsustamiseks vajaliku infoga c) varustada organisatsiooni juhte planeerimiseks ja kontrollimiseks vajaliku infoga d) varustada maksuametit maksustatavat tulu käsitleva infoga 2. Lõpetage esitatud väide: kui tegevusmaht muutub, siis: a) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta b) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta on konstantsed c) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma d) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma on konstantsed 3. Kulu-maht-kasum analüüs on otseselt kasulik:
institutsioonid ning nende ametiisikud. Riiklik järelevalve on ministeeriumide valitsemisalas tegutsevate inspektsioonide põhiülesandeks ja ametite ülesandeks. Nt võib nimetada Keskkonnainspektsiooni, Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni, Tööinspektsiooni, Tervisekaitseinspektsiooni, Muinsuskaitseinspektsiooni, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, Maa-ametit, Metsaametit, Patendiametit, Tarbijakaitseametit, Konkurentsiametit, Tolliametit, Maksuametit, Kodakondsus- ja Migratsiooniametit jt. Riiklikku järelevalvet teostavad institutsioonid ja nende ametiisikute järelevalvepädevus ning vastutus peab olema sätestatud seaduses. 3. Enesekontroll ehk sisekontoll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Eksternset ehk välist kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametiisikud ja teised subjektid
1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda? Kuidas finantseerida turumajandusega kaasnevaid programme?
Riiklikku järelevalvet teostavad kehtivas õiguskorras maavanemad, ministeeriumid seadusega sätestatud pädevuse piires ja selleks spetsiaalselt loodud organid ning nende ametnikud. Riiklik järelevalve on riigiinspektsioonide ja osa ametite põhiülesandeks. Näitena võib siin nimetada ehitusinspektsiooni, kaubandusinspektsiooni, tööinspektsiooni, tehnilise järelevalve ametit, maanteeametit, tolliametit, maksuametit jne. Järelevalvet teostavate inspektsioonide ja ametite ametnikel on õigus seaduses ettenähtud juhtudel rakendada haldussanktsioone. 71 3. Enesekontroll Enesekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Ta kujutab endast terviklikku süsteemi, mis haarab kontrolli mitmesuguseid vorme, meetodeid jne. Nii luuakse näiteks kohalikes omavalitsusüksustes revisjonikomisjonid
Riiklikku järelevalvet teostavad kehtivas õiguskorras maavanemad, ministeeriumid seadusega sätestatud pädevuse piires ja selleks spetsiaalselt loodud organid ning nende ametnikud. Riiklik järelevalve on riigiinspektsioonide ja osa ametite põhiülesandeks. Näitena võib siin nimetada ehitusinspektsiooni, kaubandusinspektsiooni, tööinspektsiooni, tehnilise järelevalve ametit, maanteeametit, tolliametit, maksuametit jne. Järelevalvet teostavate inspektsioonide ja ametite ametnikel on õigus seaduses ettenähtud juhtudel rakendada haldussanktsioone. 71 3. Enesekontroll Enesekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Ta kujutab endast terviklikku süsteemi, mis haarab kontrolli mitmesuguseid vorme, meetodeid jne. Nii luuakse näiteks kohalikes omavalitsusüksustes revisjonikomisjonid
annaabi.ee 
