proportsionaal ne tulumaks NIMI Maksusüstee m Proportsionaal Progressiivne Regressiivne ne NIMI 2 Proportsionaalne tulumaks • Ühetaoline tulumaks ehk proportsionaalne tulumaks on üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest (kui mitte arvestada tulumaksuvaba miinimumi olemasolu) • Kõigile maksjatele kehtib protsentuaalselt ühesugune tulumaks. • Maksustatav tulu – tulu, millelt arvestatakse tulumaksu (kogutulu – maksuvaba miinimum) Türi, Maasikas, Rand 3 Allikas: http://nn44.org/?m=3&f=368&lg=et 4 Positiivsed küljed Negatiivsed küljed • Ei vaja keskmise palga kasvuga muutmist • Aitab kaasa elanikkonna
kasutamise otstarbe kohta; aktsiisivaba elektrienergia kasutamise kohta arvepidamise eeskiri. Aktsiis tagastatakse ka teiste riikide relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja sõjalisele õppeasutustele juhul, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 33 kehtestab elektriaktsiisi maksjatele nõuded, millega elektriaktsiisi maksjad peavad teostama elektrienergia mõõtmisi ja pidama mõõtmiste üle arvestust. Samuti peavad mõõteseadmed olema taadeldud (nõuded seadmetele kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Elektriaktsiisi maksja mõõteseadmed peavad vastama elektrituruseaduse alusel kehtestatud nõuetele. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=588 2. https://www.riigiteataja
Samuti satestatakse sotsiaalmaksu kuumaaraga vaikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine on üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks. (Kann) 1.1.2 Isikustatud maks Alates 1999. aastast peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus valja makstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu summast. Kindlustatule nõutava minimaalse taseme saavutamiseks on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele (tööandja, FIE, riik või kohalik omavalitsus) kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammaar. Sotsiaalmaksu objekt on tulumaksu objektist kitsam. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku varalt või kapitalilt saadud tulu jms passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid,
Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuühiskonnaga: I. Töökohad II. Avalikud hüved tarbitav kõigile (haridus), teenused tarbitav maksjatele (ühistransport) III. Kontroll politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õiguslik, majanduslik) 1 2.) Ärisektor Peamine eesmärk: teenida tulu Sinna kuuluvad: · EÕJI Eraõiguslikud juriidilised isikud o OÜ, AS, FIE, UÜ, TÜ o Riigi ettevõtted nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III. Sisepoliitika ärisektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised
kujundada. Tarkvaraga Internetis kauplejal ei pea tingimata oma isiklikku kodulehekülge olemagi, vaid ta võib endakirjutatud programmid saata mõne teise isiku või firma leheküljele. Internetis on hulgaliselt jaosvara pakkuvaid ettevõtteid, mis pakuvad oma lehekülgedel erinevaid programme, mille autoritelt ei võeta tasu selle eest, et nende toodangut seal tutvustatakse. Jaosvara programmeerija ainukeseks tegevuseks oleks registreerimistasu maksjatele seriaalnumbrite väljastamine. Suure osa Internetis kauplejate tegevus just selliste iseloomujoontega ongi. Võiks oletada, et Interneti vahendusel on kõige tõenäolisem rikastuda tarkvara kaubandusega. Seda väidet võiks põhjendada asjaoluga, et kui näiteks inimene soovib süüa osta, läheb ta ilmselt poodi, kui aga on soov tarkvara soetada, siis minnakse Internetti. 4. Interneti kui turundusinstrumendi tulevik maailma mastaabis
o Riik o Põ hiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. ON iguskantsler 8. Eesti Pank Seos ä risektoriga: I. Keskkond (poliitiline, õ iguslik, majanduslik) II. Ostab teenuseid III. Kontroll – tarbijakaitse ntks IV. Infrastruktuur Seos kodanikuü hiskonnaga: I. Tö ö kohad II. Avalikud hü ved – tarbitav kõ igile (haridus), teenused – tarbitav maksjatele (ü histransport) III. Kontroll – politsei ntks IV. Keskkond (poliitiline, õ iguslik, majanduslik) 2.) Ac risektor Peamine eesmä rk: teenida tulu Sinna kuuluvad: • EON JI – Eraõ iguslikud juriidilised isikud o OUc , AS, FIE, UUc , TUc o Riigi ettevõ tted – nt. Tallinn Sadam, Eesti Energia, Estonian Air, Eesti Loto Seos avaliku sektoriga: I. Maksutulu II. Innovatsioon III. Sisepoliitika – ä risektor sunnab keskkonna arengut IV. Teadmised
pensionifondi). Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu maksmine toimub kahesuguste maksetena: 1) maksustamisperioodi sees avansilised maksed; 2) aasta lõplik maksukohustuse tasumine. FIE sotsiaalmaksu avansilisi makseid tuleb tasuda iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks: 15. märtsiks I kvartali eest 15. juuniks II kvartali eest 15. septembriks III kvartali eest 15. detsembriks IV kvartali eest Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud minimaalne sotsiaalmaksu kohustus, mis määratakse eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääraga. Kuumääraks, millelt sotsiaalmaksu arvutatakse, on 2009 aastal 4350 krooni. Kuna FIE tasub sotsiaalmaksu avansilisi makseid üks kord kvartalis, siis peab ta tasuma 4350 x 3 x 33% = 4308 krooni. Maksustamisperioodi minimaalne kohustus 2009 aastal on 4350 x 12 x 33% = 17232 krooni. Sotsiaalmaksu ülemmäär FIE-le on maksustamisperioodi kuude palga alamäärade 15-kordne
tunnustatav normaalne sissetuleku ja piirkasu vaheline sõltuvus (vt. Joon 18). Selle empiiriliselt kujundatud kasufunktsiooni põhjal konstrueeritakse maksumäär ning jaotatakse maksukoormus erineva sissetulekuga inimeste vahel. Joonis 9.1. Sissetuleku kasufunktsioon Eristatakse absoluutselt võrdset ohvrit, proportsionaalset maksuohvrit ja võrdset piirohvrit. Absoluutselt võrdse ohvri teooria järgi peaks maksude näol maksjatele kaotsi läinud kasu olema absoluutmahus võrdne ( Joonis 9.2.). Joonis 9.2. Absoluutselt võrdne maksuohver Joonisel kujutab ülemine kõver kasulikkust enne maksude maha arvamist ja alumine kõver 24 kasulikkust peale maksude maha arvamist. Kõigi tulutasemete juures väheneb kasulikkus absoluutselt ühepalju. Joonis 9.3. Proportsionaalne maksuohver
61, 8, 9, 11, 13 ja 15 sätestatud juhtudel 13%. Sotsiaalmaksu maksavad: 1. maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; 2. füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; 3. riik, vald või linn sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg-tes 1 ja 11 loetletud isikute eest; maks deklareeritakse maksudeklaratsioonil ESD ja makstakse igakuiselt. Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär, mida on kohustatud maksma: 1. tööandja (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel), 2. riik (sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 loetletud isikute eest) ja 3. füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustuludelt (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 5 alusel). 2016. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 390 eurot, s
annaabi.ee 
