Tema looming otsib vaimse ja hingelise täiuse kooskõla. "Stepihunt" (1973 ek) ALBERT CAMUS: on kujutanud inimese olemuse avanemist piirsituatsioonides, võõrandumise probleeme ja vabaduse ning vastutuse olemuslikku seost. EKSISTENTSIALISM! "Katk" (1947) (fasismi võrdkuju. Teos sai Nobeli preemia) JEROME DAVID SALINGER: On kirjutanud noorte anarhistlikust protestist täiskasvanute maailma vastu ja kujutanud noore inimese mõttemaailma ebakindlust, kergesti haavatavust, maksimalismi. Tema noored otsivad oma elu eesmärki vahel tagajärjetult, sest neil puudub elukogemus ja nad ei suuda kohaneda. Autoron oma loomingus tõstnud olulisele kohale noore inimese headusepüüdluse ja valuleva vajaduse armastuse ning mõistmise järele. "Kuristik rukkis" (1951) ERICH MARIA REMARQUE: Loomingu eemade ringi määras sõda. Keskne teema kannatav inimene, kelle saatusesse on sekkunud süda, mängides tema lootuste ja armastusega. Poliitilises
Füüsilised objektid on importitud nii, et teha ühtne ja järijepidev arusaamine kogemustest. Füüsikaline: lihtusustamine rääkides füüsikalistest objektidest, mis on vastutavad kogemuste regulaarsuses(tunnetuslike kogemuste korraldamine). Fenomeniline: lihtsustamine vähendades entiteetide liike seoses individuaalsete subjektiivsete tunde või peegelduse sündmustega. 2. Mis on tõetagamise maksimalism? Kuidas põhjendab Armstrong oma peatükis tõetagamise maksimalismi? Materialistliku-naturalistliku metafüüsika suhtes on olemas ainult üks aktuaalne ruumiline- ajaline maailm. Ta toetab uskumusi kui mõistuse struktuure, mis esindavad või kaardistavad reaalsust selle alusel, kuidas me tegusid ette võtame. need teod on tõhusad selle ulatuseni kui täpne on kaardistamine/esindamine. Ta võtab vastu versiooni tõe vastavusteooriast, mis ütleb, et uskumused on tõesed kui kindlad asjalood maailmas vastavad neile. Paraku kõik tõesed
edasikandmiseks. Luule oli talle vahendiks omaenda sisemise tõe mõistmisel. See sisemine tõde on tegelikult ka kõikide inimeste tõde, kuid kahjuks enamik inimesi ei küündi nii kõrgele, et analüüsida oma sisemaailma ja seda tunnetada [6]. Talvik viljeles luulezanridest kaoseluulet (nt ,,Pohmelus"), ajakriitilist luulet (18-st luuletusest koosnev sari ,,Dies irae"), traagilist optimismi (tsükkel ,,Jumalate hämaras") ja eetilist maksimalismi (,,Kohtupäeva" luuletused ,,Öö", ,,Eleegia", ,,Hommik"). Suur osa tema luulest on prohvetlik. Näiteks näeb ta ette Teise maailmasõja apokalüptikat [4]. Heiti Talvik oli arbujate sõpruskonna eestvedajaks. Viimane kujunes Tartus 1930.ndate alguses. Ants Orase antoloogias ,,Arbujad" (1938), mis analüüsis arbujate luulet, oli Talvik samuti juhtival kohal. Sellest sai sõpruskond ka nime. Enamik liikmeid õppis ülikoolis filoloogiat ja kuulus üliõpilasseltsi ,,Veljesto" (sealhulgas
Villonlikku laadi on hiljem kirjanduses väga paju kultiveeritud. Oma luules keskendub Francois Villon inimese tunnetele, elukogemusele ja sisemisele maailmale. Tema luules peaaegu puudub keskkonna kirjeldus või jutustus - keskmeks on võetud inimene koos kõikide oma vaimsete läbielamistega. Samuti kasutab ta rohkelt metafoore ja kõnekujundeid, et anda lugejale "hingamisruumi" ning võimalus lugeda ridade vahelt. Ei saa mainimata jätta Villoni kalduvust maksimalismi, kuna oma loomingus teeb ta kannatusest - katastroofi, väikese melanhoolia puhub suureks depressiooniks ning lühiaegsa iha muudab armastuseks, täis sõltuvust ja piina. Klerikaalne Kirjandus Keskaegne maailmapilt pole inimesekeskne, vaid inimene pidi kohanema sotsiaalse rolliga. Maailmakord ja seisus olid igipüsivad. Individuaalsust ja originaalsust ei hinnatud. Ka pühakute puhul kaotati nende eripära (nt. St. Franciskus), nad olid kristliku ideaali näited.
on teatud väärtus. 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Teose väärtus tõlgenduskriteeriumina. Deskriptiivselt tõlgendajad eelistavad tõlgendust, mis annab tulemuseks võimalikult suurema teose väärtuse. Normatiivselt tuleb eelistada tõlgendust, mis näitb teost väärtuse mõttes kõige paremas valguses. Kriitika - esteetiline väärtus: väärtusmaksimalismi on sageli tähendatud vaikimisi esteetilise väärtuse maksimalismi. Kunstilise mitmekesisuse probleem. Ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei saa eksisteeridagi, on vaid kohmakalt valitud tõlgendus. Kunstniku poolt eeldatud kategooria, ei pruugi tagada kõige kõrgemat hinnangut. Väärtusmaksimalism tallab jalge alla kunstniku kavatsused. Teose mõistmist ei tohi ohvriks tuua teose väärtusele hinnang peaks tuginema õigele tõlgendusele. Väärtusmaksimalismil on konsumeristlik kõla.
Erinevalt tasumisteooriast ei ütle eripreventiivne kaalutlus midagi karistusmäära kohta. Eripreventiivse karistuse mõjusust kahandab ka oluliselt asjaolu, et paljud süüdimõistetud ei vajagi resotsialiseerimist ettevaatamatu kuriteo toime pannud isikud, juhusekurjategijad, samuti isikud kes on kuriteo toime pannud kordumatutel ja pöördumatutel asjaoledel. Kriitika heidab absoluutsetele teooriatele ette maksimalismi absoluutse, kõrgeima kõlbluse eest hoolitsemine maa peal ei saa olla riigi ülesanne ja arvestades riigi käsutuses olevaid vahendeid, ka ei tohi seda olla. Riik võib sekkuda üksnes siis, kui see on hädavajalik ühiskonnaliikmete rahulikku ja turvalist kooselu ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Absoluutsete teoorate inimesepilt lähtub absoluutsest, vabast, kõigi teiste inimestega võrdsest kurjategijast, unustades inimese eripära ja isiksuse ning tema käitumise determineerituse
Kui pääsevad, siis nende kirjutamisviis muutub ja muutub osalt saranseks esmapilgul: dünaamilised, eksperimenteerivad, mõlema puhul võib öelda, et teevad põhimõtteliselt erinevalt. Kross otsustab kirjutab luuletusi, mida trükitakse, Alliksaar kirjutab luulet, mida ei avaldata. Uussümbolistlik stiil arbujatega seotud. Rilke ja Underi suur austaja. Kõlaliselt elegantne luule Alliksaarel, eriliselt rõhutada kalduvust ilu ja kunstikummardulislikku maksimalismi. Nagu Alveril 30ndatel, veel äärmuslikum. Traditsiooni taustal kasvab Alliksaar välja, aga kui teame, mis ta hiljem teeb, tagantjärgi tarkusena oskame alliksaarelikkust otsida ja leida. Ilu kummardus on A sees. Väga iseloomulik A-le on unelmate sõjatandri motiiv, unelmad. Seob unenäolisust, see on taotuslik. "4 etüüdi" teatav paradoksaalsus, uuel kujul 60ndate Alliksaarel ka. Juhuse ja ettemääratuse motiivid ja vahekorra vaagimine. Juhus ja ettemääratus
annaabi.ee 
