13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1. Kvaliteet (Quality) 2. Kvantiteet (Quantity) 3. Asjakohasus (Relation) 4. Viis/laad (Manner) 15. küsimus Ajendid viisakusteooriate loomiseks: 1. Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? 2. Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? (Näiteks "tu"/"vous" vastandus, konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses) 16. küsimus "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public
2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatiivsuspõhimõte vestlusel on suund ja eesmärk, mida vastastikku püütakse järgida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Instrumentaalne koostöö. Väjendub neljas maksiimis: kvaliteet (ära valeta, ära anna informatsiooni, mille kohta pole piisavalt tõendeid), kvantiteet (anna täpselt nii palju infot, kui hetkel vaja), asjakohasus (anna asjakohast infot), laad (väljendu selgelt, arusaadavalt, lühidalt). 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1) Eesmärgiks seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist (B jätab ütlemata, et bensiinijaam on remondis).
(ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis:1) Kvaliteet (ära valeta; ära anna infot, milles pole kindel) 2) Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem infot kui tarvis) 3) Asjakohasus (anna relevantset infot) 4) Viis/laad (ole selge, väljendu lühidalt) 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1) Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist?
Teadvustatud pädevus (mugandame oma käitumist) 4. Teadvustamata pädevus (teeme asju loomulikult teistmoodi) Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1)Kvaliteet (Quality) - ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel 2) Kvantiteet (Quantity) - ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis 3)Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni 4)Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 15. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson)
Probleem on selles, et inimese hoiakud ja käitumine ei pruugi omavahel kokku langeda. Inimene, kellel kõik on selge, võib kriisis või konfliktiolukorras kaotada igasuguse üldistusvõime ja sündmuste mõtestamise. Samuti on juba varased moraalse käitumise uuringud olnud kimpus tõsiasjaga, et see, mida inimesed peavad õigeks või kõlbeliseks, ei pruugi üheselt väljenduda nende käitumises. Üldine lahendus nendele dilemmadele väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme 7. Usulise fundamentalismi mõiste, tunnused ja mõju käitumisele. - veendumus, uskumus, ainuõige ja ilmeksimatu (jumalik päritolu), vastandub vaenlase kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes - vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline)
Tähtsamad autorid: - Robin Lakoff (1973) - Penelope Brown, Stephen - Levinson (1978/87) - Geoffrey Leech (1983) - Richard Watts (2003) Kokku üheksa põhilist teooriat, arvukalt "väiksemaid". Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: - Kvaliteet (Quality) - Kvantiteet (Quantity) - Asjakohasus (Relation) - Viis/laad (Manner) Maksiimid: - Kvaliteet (ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel) - Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis) - Asjakohasus (anna relevantset informatsiooni) - Laad (ole selge, väljendu lühidalt). Grice'i põhimõte ja maksiimid ei ole (kujundlikule sõnastusele vaatamata) seotud moraaliga.
Probleem on selles, et inimese hoiakud ja käitumine ei pruugi omavahel kokku langeda. Inimene, kellel kõik on selge, võib kriisis või konfliktiolukorras kaotada igasuguse üldistusvõime ja sündmuste mõtestamise. Samuti on juba varased moraalse käitumise uuringud olnud kimpus tõsiasjaga, et see, mida inimesed peavad õigeks või kõlbeliseks, ei pruugi üheselt väljenduda nende käitumises. Üldine lahendus nendele dilemmadele väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame seda, mida me teeme. Tendentsina ilmneb, et religioossemad inimesed on kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ka iseennast suhteliselt ausamateks. Tegeliku käitumise tasandil on andmed vastuolulisemad. Mõned uuringud näitavad, et religioossemad inimesed käituvad suhteliselt moraalsemalt, teistest selgub, et olulist erinevust religioossete ja mittereligioossete aususes ei ole
annaabi.ee 
