der Prozess - begann im Jahr 1977, aber wird erst in Frühling 2015 verhandelt -sollte unterbrochen worden, weil der 93-jährige Gröning morgens nicht aufstehen konnte -glaubt, dass er "durch seine Mitwirkung in Auschwitz moralisch schuldig gemacht ha[t]", juristische Schuld muss das Gericht enscheiden Hermine Ryan (früher H. Braunsteiner) (16.07.1919-19.04.1999) -Österreischer -von 1942 bis 1944 stellvertetende Schutzhaftlagerführerin im polnischen Konzentrationslager Majdanek -auch "Kobyla, die Stute" genannt - sie trat Menschen mit ihren eisenbeschlagenen Stiefeln -kam im März 1973 Auslieferungshaft -ihre Geliebte wusste nichts von ihrer Vergangenheit -bekommt lebenslänglich - wurde nach 20 Jahren aus der Haft entlassen (77 Jhr. alt, schwer gicht- und zuckerkrank)
Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi geto Laagrid Olid juutide süstemaatilise hävitamise lõppproduktiks Esimene laager asutati juba 1933.a Dachaus, seal hoiti peamiselt natside poliitilisi vastaseid 1941-42 loodi ulatuslik surmalaagrite süsteem Poola aladel Suurimad olid Auschwitz-Birkenau , Treblinka ja Majdanek Surmalaagrid Poola aladel Koonduslaagrid Eestis Kas süüdi on Hitler? Holokausti tulemusena Hukati erinevatel hinnangutel 7-8 miljonit inimest, neist 5,75 miljonit olid juudid Mustlasi hukati ca 500 000 Hukkus ca 2/3 Euroopas elanud juutidest Surmatute hulgas oli ca 1 000 000 last
Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, TreblinkaTgajärjeks oli Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
S. Bandera ukraina rahvusliku liikumise üks juhtidest e. K. Von Stauffenberg Saksamaa vastupanu liikumise keskne tegelane, Hitleri atendaadi algataja (kukkus läbi) f. V. Quisling norra poliitik kes soosis ja aitas Sakslasi Norras võimule 4. Kudias olid sõjaga seotud järgmised kohad: a. Wannsee sakslaste viimase konverentsi asukoht (teemaks juutide tapmine) b. Katõn sõjavangide massihukkamine Poolas (1943) c. Majdanek Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager juutidele d. Babii Jar kiievis (Ukrainas) juutide massimõrva asukoht e. Dresden saksimaa pealinn 5. Mida tõi II maailmasõda kaasa Krimmi tatarlaste ja Tsetseenide jaoks? a. tatarlastele 6. Kuidas mõjutas II maailmasõda naistemoodi? a. Kinnistas naistele meeste moodi püksid 7. Kuidas oli neutraalne Sveits seotud maailmasõjaga? a
asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida rohkem, seda uhkem". Auschwitzi laagris hukatute arvuks nimetati Nürnbergis 4,2 miljonid,
· valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj. inimest · Poolas 6 koonduslaagrit Auschwitz, Treblinka, Majdanek jt. · holokaust juutide massiline hukkamine II maailmasõjas (5-6 miljonit juuti) · Varssavi geto hävitamine · elanike küüditamine okupeeritud aladelt Saksa töölaagritesse · "Eluruumi laiendamine" elanike küüditamine "põlistelt Saksa aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid: · Stalin küüditas Siberisse terveid rahvaid, keda süüdistati koostöös sakslastega (tsetseenid, krimmitatarlased jt.)
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I ...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...
alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. · Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. · Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. · Koonduslaagrites tapeti kokku 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil) Vastupanuliikumine ja selle erinevad vormid · Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. · Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). · Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. · Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a
) NSVLi ja Jaapani vahel kehtis 1941.a. kevadest neutraliteedileping III Murrang sõjas 1942.a. 1. 1. jaanuar 1942 Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon - 26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon Juudiküsimuse nn. lõplik lahendamine (Endlösung) - jaan. 1942 Wannsee konverents - koondada juudid idaaladele rajatavatesse surmalaagritesse - Auschwitz, Majdanek, Treblinka jt. Hukati ligi 11 milj inimest, neist 5-6 milj juudid - holokaust. 2. Murrang sõjas 1942.aastal - murrangut tähistavad kolm lahingut I - Vaiksel ookeanil toimus USA sõda Jaapani vastu. Murranguks sai lahing Midway atolli juures juunis 1942 - seejärel muutus pealetungivaks pooleks USA II - Põhja-Aafrika toimus Kõrbesõda Saksamaa ja GB vahel. Murrang toimus 1942.a. oktoobris-novembris El-Alameini all - peale seda oli GB pealetungiv pool ja 1943.a
Tooraine, toiduainete vedu Saksamaale. Dokumendikontroll, pimendamine, õhuhäired, toidukaardid, must turg. Arreteerimised (juudid, kommunistid, sotsialistid jt) Kollaboratsioon Vastupanu: luure, info edastamine, diversiooniaktid Koonduslaagrid Saksamaal ja Poolas Juutide arreteerimine okupeeritud riikides, toimetamine Saksamaale v Poolasse koondus/töölaagritesse Surmalaagrid Auschwitz/Oswiecim, Majdanek jt Poolas U 6 mln juudi hukkumine Anne Franki päevik/Amsterdam; Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. Pealetung kolmel peasuunal: Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva.
Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes tapaasutused, samal ajal kui Auschwitz ja Majdanek omasid topelteesmärki – ohvreid ühtaegu nii vangistada kui ka tappa. Näiteks Auschwitz koosnes kolmest kompleksist: Auschwitzi põhilaager oli kõigi etnilise tagapõhjaga vastaste vangistuseks; Ausschwitz-Birkenau, kus gaasikambrites plaanipäraselt tapeti juutidest ohvreid ja samuti suur hulk mustlasi; Auschwitz-Buna, mis oli orjatöölaager keemiatööstuse jaoks. Riigi Julgeoleku Peaamet (RSHA) mängis juhtivat osa genotsiidi üleüldises organiseerimises, k.a ohvrite
annaabi.ee 
