· Kui mõrsja oli leitud ja peiu kõrvale toodud algas söömine. · Kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Ka sedapuhku oli noorpaari söömine tagasihoidlik. · Enamasti oli nende söögiks või ja soolaga leivaviil, mis murti pooleks. · Kas esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise varahommikul toimus pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanematekodust. · Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. · Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. · Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. · Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. · Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. · Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma · Pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine
reformide üle juba 18. saj keskpaigas. (www.hot.ee) 1749. aastal võeti Rootsis vastu maade konsolideerumise akt. Riik püüdis sellega oma alamaid veenda, et nad võtaks midagi ette hajali asuvate kruntide kokku vahetamiseks, et nad moodustaksid ühtse maavalduse. Olulisim pööre Rootsi tarastamise protsessis toimus aga 1783. aastal, mil võeti vastu seadus, mis andis õiguse nõuda maade kokkuvahetamist (neile, kes seda soovisid). 1727. aasta seadusega hakati koondama nii talu kui majapidamishooneid ühele krundile. Hoonestatus ülejäänus kruntidelt kadus. Sellest ajast pärineb ka Rootsi praegune maaelanikkonna paigutus. Hooned ei ole jaotunud ühtlaselt, vaid on koondunud suure maavalduse keskmesse. (www.hot.ee) Kokkuvõtteks oli tarastamine Inglismaal hiliskeskajal ja varauusajal tööstusrevolutsiooni ajal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks, mis oli majanduslikus mõttes
Toas mõrsja sülle pannakse rüpepoiss kes on peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellele järgneb söömine, ka seekord on noorpaari söömine tagasihoidlik. Enamasti on nende söögiks või ja soolaga leivaviil, mis murti pooleks. Söömisele järgneb pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viib minia läbi talu maja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Kindlasti minnakse kaevule. Mõrsja peab andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale (see on selle jaoks, et lepitada majahaldjat uue elanikuga. Anded korjab üles peiu ema. Teine pulmapäev. Teine pulmapäev algab vakarahva saabumisega peiu koju. Ka nüüd küsitakse saabumise põhjust. Lauldakse vastastikku ja peetakse sõnasõda, kuini tulijad sisse lastakse. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõuab mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakutakse ebamõrsjat
korda laua taha istusid, siis toodi üks väike poisslaps ja pandi pruudi põlvele istuma. See pidi teda hüpitama, andis peigmehe kätte, see tegi niisama, selle järel pruuttüdruk, peiupoiss ja muud niisama. Seegi oli sigivust taotlev komme. Söömaajale järgnes uus etapp pulmakombestikus, nimelt peiukodu ja majapidamise tutvustamine mõrsjale. Peiu ema talutas miniat läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi ka kaevul või muul veevõtmiskohal. Igale poole, kuhu noorikut viidi, ja kõigele, mida talle näidati (nt. loomad), pidi minia andeid panema. Andeid pandi ka kohati tarbeesemetele (pada, luud jne.). Kommete erilõik on seotud mõrsja veimevaka toomisega. Kirst veimevakaga kas toodi kaasa koos mõrsjapoolsete pulmalistega niisiis pärast mõrsja lahkumist või saadeti peiu poole enne noorpaari ärasõitu mõrsjakodust.
Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga ja majja astudes pidid tuled põlema. Mõrsja asetati laua taha istuma. Järgnes söömaaeg. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. Selles tavas on näha algset ohvritalitust, majahaldja lepitamist uue asukaga ja tema heatahtlikkuse võitmist. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat
Majja mõrsja kas talutati või kanti. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohinud mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Kohati juba söömise ajal toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Tanutamisega haakub põlletamine. Ka põll oli abielunaise kohustuslik riideese. Alles pärast mitmeid katsetusi leiti pölle õige koht ja seoti see noorikule ette. 4 Pulmade lõpetamine Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane
või "Appassionata" loojat, Mozarti portree aga võib olla illustratsiooniks gmoll sümfooniale," kirjutab V. Korganov. Midagi erakordset ei pakkunud ka esimene vestlus Verdiga. Maestro kuulas jutukaaslast tähelepanelikult ja poseerimata, avaldas oma mõtteid lihtsalt, napisõnaliselt ja üleliigsete zestideta. Helilooja rangele hoiakule vastas ka tema viimaste eluaastate päevakava. Maal olles tõusis Verdi kell viis hommikul, tegi ringkäigu mööda majapidamishooneid ning jõi kell kaheksa kohvi. Poole üheteistkümne ajal koguneti Sant' Agatas hommikueinele, millele järgnes piljardimäng või jalutuskäik. Üksildasse ja vaiksesse elustiili tõi märgatava elavnemise lõunane post. Ulatusliku kirjavahetuse läbivaatamine ja lugemine ning sagedased ringsõidud kestsid tavaliselt viiekuueni õhtul. Pärast lõunat vesteldi, mängiti piljardit või kaarte ning kellaosutite lähenedes kümnele heideti puhkama