hoolega. Iga suurema püha laupäeva öösel peavad nad usinasti oma ametit. Jõulu-, uusaasta- ja jaaniööl pühitsevad nad oma pidusid, käivad koosolekutel, aga ei unusta ka kurjategemist. Nt. Jaaniöösel määrivad nad nõiavõiet kaevudele, ustele, väravatele jne. See tekitab haigusi ja isegi surma inimestele ning toob kaasa viljaikaldust. Nõiad viskavad loomade ligidale nõiutud lihatükke, neile sellega kahju soovides. Majapidajad peavad ettevaatlikud olema sellistel päevadel. Kui nõial õnnestub nõidus-aineid kuhugi sokutada, tuleb need kohe ära põletada. Sellega valmistab ta nõiale kohutavat valu, mida nõiakunstid ei suuda kõrvaldada. Nõiavõidega määritud kohtadelt tükid peab ära raiuma ja tulle heitma. * Nõiad teevad tavaliselt saunas tõbesid ning targad arstivad neid seal, katsudes nõidust tühjaks teha. Arstimisel peab täielik vaikus olema. Tark arstib sõnade ja vihaga.
Perekond majapidamiseta isikud Sama Sulased, teenijad, Abikaasad ja leibkonna pereabilised – nende lapsed lähisugulased majapidajad (household) Peree$evõ$e põhitunnused (Euroopa Komisjoni raport) Pereettevõttele omased põhitunnused Enamus- Vähemalt 1 pere Enamus- otsustusõigus liige osaleb otsustusõigus on ühe pere formaalselt on kaudne liikmete käes ettevõtte või otsene valitsemises
Tsunftimeister pidi olema abielus sama eriala meistri tütre või lesega Naiste tegevusalad ja ametid Linna ülemkihti kuuluvad naised tegelesid suur- või kaugkaubandusega Nad tegutsesid veini,- vürtsi- või metalliäris Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles majapidajad, teenijad, pesupesijad või lapsehoidjad Naiste seas oli levinud ka õllemüümine Vanemad naised ja lesed tegelesid ka väikse tasu eest põetamisega Keskaja naised Autud ametid Linnas leidus ka neid inimesi, kellele linlase privileegid ei laienenud Need inimesed olid ilma jäetud kodanike abist ja toetusest Nende hulka arvati autute ametite pidajad Autuks ametiks oli nt timukas, keda kardeti ja põlati
Nõnda jäänudki poiss mõisa. Kuid mõne aasta pärast juhtunud temaga õnnetus ja poiss saanud surma. Tema auks istutatud mõisa väravaposti juurde mänd. ja koer oli kadunud Kord, kui üks tüdruk metsast koju tulnud, hakanud teda suur must koer taga ajama. Tüdrukul hakanud suur hirm ja Raagi männi juures oli koer just tüdrukut kätte saamas, kui käis suur pauk. PATI SILD Elanud kord Võlla mõisas patisaksast mõisnik. Tema majapidamises töötasid teenrid ja majapidajad. Tal oli ka naine ja poeg, keda ta väga hoidis. Mõis asus mere ääres, randa hakati patisakslaste järgi kutsuma Pati sillaks. Mõisnikupere käis seal vahel kümblemas. Poega üksi mõisahärra mere äärde ei lubanud, teenijatega käis poiss seal aga harva. Poisil oli kange tahtmine täiesti omapead mere äärde minna, kui teda valvasid hoidjad. Ükskord jättis aga üks hooletu hoidja poisi omapead ja see kasutas muidugi juhust ning põgenes
Pidevalt luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse uute kaupade tootmiseks, ostetakse materjali, materjall saadakse materjali töötlejatelt. See ringkäik kujutab endast ringlust, kus kord müüakse kaupu saadakse raha ja ostetakse materjale, materjal ostetakse materjali tootjatelt jne. et valmistada uusi kaupu.(Ringluses raha ja kaup). 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem. Vaatleme kahte majandussubjekti s.o. majapidamised ja ettevötjad. Majapidajad üksikisikud vöi pered Ettevötjad ettevötlusega tegelevad füüsilised isikud. Majapidajad teevad kulutusi ostes kaupu, teenuseid. Ettevötjad müüvad kaupu, saades tulu. Ettevötja jaoks on perede kulutused tulu. See on nende sisetulek pakutavate kaupade teenuste eest. Teiselt poolt saavad pered tulusid ettevötjalt tegurituluna (töötasu). Kahjuks ei saa ka körvalejätta kolmandat majandussubjekti see on riik saades tulu maksude näol
Augustinus hindas küll vaimulikku jumalale suunatud elu, kuid ta ei põlanud ka maiset elu. Augustinus kasutas kahte mõistet uti ehk kasutama ( caritas) ja frui ehk maitsma ja nautima ( cupiditos). Ühelt poolt peaks kogu maine ja loodu olema inimese armastusobjekt, sest jumal lõi selle armastusega, teisalt see maailm ei ole inimese lõplik eesmärk, vaid on ainult vahend jumala teenimisel. Kuna see maailm ei ole meie oma, me vaid elame seal ja peame selle eest hoolitsema ehk me oleme kui majapidajad või majordoomused. See armastus, mis kasutab seda maailma jumala armastamiseks on caritas, kuid kui inimene kasutab jumalat selleks, et armadtada seda maailma, siis on tegemist cupiditasega. Augustinus uskuski, et peaks olema teatud armastuse kord ja väärtuste skaala, kus igal asjal on oma koht, sõltuvalt sellest, kui kaugel või lähedal ta jumalast kui absoluutsest väärtusest asub. *) Augustinus tuli välja väga julge ütlemisega: ,,Armasta ja tee mida sa tahad.", kuid ta
· esimesed 7a kodus ja pärast seda koguti poisid salkadesse, kes elasid siis riiklike kasvatajate all, paidonomos. Salgas oli juht ja tihe konkurents. Kasvatajad võisid peksa ka anda. Kõik pidid läbima, aga kõik seda ei suutnud · 20aastane oli täisväärtuslik sõjamees. · Tõenäoliselt 30 a saadi ka rahvakoosoleku liikmeks · Pidi abielluma, kes seda ei teinud, oli põlu all, aga oma naistega nad koos ei olnud eriti, nood olid pigem majapidajad, kes kantseldasid heloode. · Mehed elasid pigem väeosadega, mida ühendasid koossöömised, sysition. Sinna võeti kaasa ka poisse allutatud rollis. · Paiderastia oli samuti riiklikult normaalne, pea et kohustus. See kõik tagas hästi ettevalmistatud sõjaväe. Spartiaadid oid elukutselised sõjaväelased, kes olid väga distsiplineeritud ja füüsiliselt hästi ettevalmistatud. Teised said pea alati lüüa, nad olid praktiliselt võitmatud.