Diktatuurilised riigid olid: Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania jpm. Saksamaal olid kommunistlik partei, natsionaalsotsialistlik partei ja demokraatlikud parteid. 1920.-datel aastatel on Saksamaal halb majanduspoliitika. Nii said natsionaalsotsialistlik partei populaarseks ja said võimule. Demokraatia riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia USA-s toimus majanduse kiire tõus ja kukkumine. Kukkumine oli põhjustatud peamiselt toodete üle tootmisest, laenude lihtsakäeliselt andmine ja majanudse kontrollimatus riigi poolt. Kui toimus börsikrahh ja paljud ettevõtted läksid pankrotti seal hulgas jäid väga palju inimesi tööta. Nii kaotasid paljud ameeriklased demokraatiasse usu. Demokraatia säilimine USA-s aitas kaasa uus president Franklin Delano Roosevelt, kes töötas välja uue kursi ja mis aitas USA majanduskriisist välja tulla. Need olid minu näited diktatuuride kujunemisest erinevates riikides.
Hiina välispoliitika 1950-1990 1 slaid: Hiina Rahvavabariigis algas taastamisperiood ja majanudse areng 1949. aastal, põhirõk oli transpordil, arenes majanudsektor. 1949. aastal tuli uueks juhiks Mao Zedong. 1950. aastal , kui Hiina oli hea sõber NSV-Liiduga, siis hakati ka Hiinas ehitama kiirelt üles kommunismi, mis kandis Hiinas nime mauism, see tuleb Mao Zedongi nimest. NSV-Liit aitas Hiinat väga palju rahaliselt. Hiina Vabariik ja Paraguay sõlmisid diplomaatilised suhted 8. juulil 1957. Liit antikommunistide Alfredo Stroessneri ja Chiang Kai-sheki vahel oli tihe.
Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonna asjades osalejaks. ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted: -majanudse ja keskonna ühendamine: majanduslike otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju loodusele -kohustus tulevaste põlvkondades ees: silmas tuleb pidada preaguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgnevatele põlvedele. -sotsiaalne õigus:kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale -keskkond: keskkonnakaitse -elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile
arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada kolmeks: 1. Vanad harud : toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus. (18-19 saj)/ nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Samas toetavad riikide valitsused eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. 2. Uued harud : masinaehitus, keemiatööstus . (tekkis 20 saj ja on jõudsasti arenenud) . Need tööstused sad kogu majanudse toimimise aluseks. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv. 3. Uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin, laserlõikus, personaalsed medikamendid jms. (tekkis 20 saj lõpul, suurte muutuste ja riskide valdkond). Et enamus kõrgtehnoloogia valdkondi on seotud sõjandusega toetavad neid ka riikide valitsused.
Sündimus kõrge -keskmine eluiga pikeneb Iive madal -edukas rahavastikupoliitika Rahvaarv muutub aeglaselt -iseloomulik tööstusajastu lõpus olevatele Noor rahavastik riikidele Majanduse mahajäämine Demograafilise ülemineku esimene etapp: Kaasaegne rahvastik: Majanudse areng -kõrgme majandustase Arstiabi paranbe -sündimus väike Suremus hakkab vähenema -suremus väike Sündimus kõrge -rahavastik vananeb Eluiga pikeneb -keskmine eluiga kõrge Lõpus demograafiline plahvatus -iseloomulik arenenud riikidele
Inglismaale, kuid Saksamaal hakkas edasi arenema keemiatööstus. See arenes tormiliselt ning see oli ja on üks maailma võimsaimaid tööstusi tänapäevalgi. Keemiatööstuse areng eri maades on kulgenud erinevalt. Praegu on haaranud esikoha Ameerika keemiatööstus maailmas. Talle järgneb Jaapan, kusjuures keemiatööstus on seal kogutoodangult teisel kohal. Nende järel tulevad: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. 2. Keemiatööstuse seos keskkonna, majanudse ja poliitikaga. Keskkonnaga on keemiatööstus seotud toorainete poolest. Keskkonnas, mis meid ümbritseb on palju toote-energiat ja seepärast on seal ka palju toorainet ning lihtsalt tahkeid aineid, mida saab ära kasutada tööstuses. Keskkonnas on ka kahjulik kuna seal on neid suurtes kogustes ja see on mürgine meile ning teinekord satuvad tööstustest kahjulikud mürgised gaasid ja ained keskkonda. Majandusega on keemiatööstus seotud läbi kasumi
HITLER & KRIIS: Hitler sai võimule suures osas sellepärast, et 30ndate majanduskriisi tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Natsid allutasid SM majanduse täielikult riigi kontrollile ning sõjaks valmistumiseks. Sellega saavutasid nad esialgu majanudse elavnemise. 8. NIMETA I MS JÄREL TEKKINUD UUSI RIIKE, MILLISED INMPEERIUMID LAKKASID OLEMAST? Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: SM, VM, Türgi, A-U. Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia. 9. ISELOOMUSTA PR, ING, SM JA USA MAJANDUSE OLUKORDA PÄRAST I MS LÕPPU JA SURE DEPRESSIOONI AJAL. PR Peale I MS olid suured kaotused, aga taastus ruttu tänu Elsass-Lotringile ja SM reparatsioonidele. ING Aeglane areng
Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) Tööjõud Majapidamised Ettevõtted Kaubad Kulutused (raha) Majanduspoliitika tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega.
Eesti põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimaks võimu teostajaks on rahvas. Kõrgeimaks seadusandlikuks riigivõimu organics on Riigikogu (101liiged), kõrgeim täidesaadev organ on Vabariigi Valitsus. Maa kondades teostavad täidesaadvad võimu maa valitsused. Seadusandliku ja täidesaava võimu areng on kulgenud põgiseadusliku korra raames. Eesti on välja kujunenud mitme parteiline süsteem. Tähtsamad riigi ja majanudse funksoneerimist tagavad seadused on vastu võetud. Eesti on rahvusriik. Põhiseadus sätestab ,et riik peab tagama Eesti rahvuse, Eesti keele ja kultuuri säiluvuse läbi aegade. Eesti kehtib 3astmeline kohtu süsteem, mis koosneb maa ja linna kohtudest , ringkonna kohtudest ja Riigi kohtust. Kohtunikud nimetatakse ametisse terveks eluks. Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi tekstiminiseerida rahvuse, rassi,
Määravidee logistika arengus oli ettevõte ja selle partnerite logistiliste funktsioonide maksimaalne integreerimine ühtasesse logistilisse ahelasse: ost-tootmine-jaotus-müük. Sel perjoodil leidsid aset olulised muutused, mis seletavad nn logistilise tähelepanu. Nendeks muutusteks olid: · Infotehnoloogia revulutsioon ja personaliarvutite laiaulatuslik kasutuselevõtt · Turgude globaliseerumine · Muutused majanudse infrastruktuuride riiklikus reguleerimises · Kvaliteedi juhtimise filosoofia levik · Struktuursed nuutused äri organisatsioonis · 108. Mis iseloomustab logistika ,,tekkimise ja kujunemise"perioodi? Sel perjoodil kiirendasid logistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid: · Turumudelite muutmine- tootja turg muutus tarbija turuks · Tootmiskulude tähtsus hakkas pidevalt suurenema · Progress arvutitehnoloogias
annaabi.ee 
