muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne. Kassapõhine kasumilävi (püsikulud mitterahalised kulud) / piirkasumimäär KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses, kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka ). Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Ohutusvaru määr on ohutusvaru suhe eelarvestatud müügikäibesse Kulud majandusteoreetilisest aspektist Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra.
Mis muutuvad sõltuvalt toodangumahust nii lühi- kui pikal perioodil Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis: Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et: ühest momendist alates hakkavad ettevõtte tulud kahanema Kui firma toodab null ühikut, siis On firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga Pikal perioodil: pole firmal mingeid püsikulusid Lähtudes majandusteoreetilisest bilansist vasta küsimisele, milline alljärgnevatest seostest on õige? Majanduskasum = arvestuslik kasum -kaudsed kulud - normaalne kasum Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Lähtudes selles oleks firma kogukulu (TC): 1250(Õige, TC = 2x500 + 0,50x500 = 1250) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot
põhieeldustest.Ökonomeetriliste mudelite koostamisel paratamatult esineb kõrvalekaldumisi toodud eeldustest. Kõige olulisemaks on mudeli korrektsuse eeldus. Kui mudel on koostatud huupi valitud sõltumatute muutujate baasil, siis ka ülejäänud eelduste 100% täitmise korral ei ole võimalik saada rahuldavat ja töötavat ökonomeetrilist mudelit.Mudeli korrektsus sõltub ühelt poolt analüüsi tegija (ökonomeetrilise mudeli koostaja) majandusteoreetilisest ettevalmistusest ja teadmistest ning teiselt poolt mudeli koostamiseks vajalike arvandmete kättesaadavusest. Paljudel juhtudel me võime teooriast tulenevalt või vastava analüüsi tulemusena jõuda järeldusele, et üks või teine tegur on käsitletava probleemi jaoks oluline,kuid selle kohta puuduvad arvandmed. Multikollineaarsuse mõju regressioonianalüüsi tulemustele(lab. tööde järeldused).Multikokollineaarsus -; olukord, kus regressioonivõrrandi sõltumatute
Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid; c) otseseid kulusid; d) ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige lähtudes majandusteoreetilisest bilansist? a) arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; b) majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; c) majanduskasum = arvestuslik kasum -kaudsed kulud - normaalne kasum; d) majanduskasum - normaalsed kulud - kaudsed kulud = arvestuslik kasum. 10. Firma otsesed kulud olid 27000 krooni. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 krooni. Firma omanik oli firmasse
KÄSI" Joonis 1.1. Erinevad majanduse toimimise mehhanismid Robinson Crusoe Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus Kes on lugenud Daniel Defoe raamatut Robinson Crusoe'st 8, see teab, et tegemist on mehega, kes sattus asustamata saarele ning veetis seal algul ihuüksi, hiljem koos teener Reedega üle kümne aasta. Nagu mitmed teisedki ilukirjanduslikud teosed, pakub Defoe raamat huvi ka majandusteoreetilisest aspektist. Robinson lõi tervikliku majandussüsteemi, mis samal ajal on efektiivseim siiamaani eksisteerinuist. Ja nimelt sel põhjusel, et pakkuja ja nõudja on üks ja sama isik. Kui turgu defineeritakse õpiku neljandas peatükis kui kohta, kus nõudmine (tarbimine) ja pakkumine (tootmine) kokku saavad, siis Robinsoni väikeses maailmas olid need esindatud ühes isikus. Ent kaasajal eksisteerib Defoe kirjeldatud süsteeme haruharva 9.
Thorstein Veblen (1857-1929) Peamised institutsioonid on meisterlikkus, vanematearmastus, enesejaatamine, tühine uudishimu, enesearmastuse püüd. Meisterlikkus määrab inimese püüdluse loomingulisele tööle ja materiaalsete hüvede saavutamisele. Filosoofilistelt vaadetelt I. Kanti pooldaja, võideldes marksistliku materialismi ja materialismi vastu üldse. Kaasaegse kapitalismi kriitika, eriti finantsoligarhia osas (jõudeklass). Puudujääke saab parandada radikaalsete reformidega. Majandusteoreetilisest aspektist kõige lähemal Saksa ajaloolisele koolkonnale, mida püüdis täiendada piirkasulikkuse ja piirtootlikkuse teooriate elementidega. Sotsiaaldarvinist. T. Vebleni arvates põhineb ühiskonna areng mõtlemise (institutsioonide), harjumuste loomulikul valikul. Vanade ja uute institutsioonide võitlus. Ühiskonna ajalooline areng on teinud läbi majandusinstitutsioonide evolutsiooni. Lähtestaadiumiks pidas Veblen metsluse perioodi
--- Kulude kajastumine raamatupidamises: Raamatupidamises kajastumisest lähtuvalt eristatakse ilmutatud kulusid ja ilmutamata kulusid. Ilmutatud ehk nähtavad kulud on kõik kulud, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises. Ilmutamata kulud ehk peitkulud on seotud ettevõtte omanduses või kasutuses olevate väärtuste kulutamisega, mis raamatupidamises ei kajastu (näiteks ettevõtte omandis oleva maa kasutamise eest ei väljasta ettevõte endale arvet). --- Kulude liigitamine majandusteoreetilisest aspektist: Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes. Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teis(t)ele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek), mis on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta. Kõik pöördumatud kulud on minevikukulud ning juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised.
Küsitlustele baseeruvate uurimuste oluline etapp on sihtgrupi määratlemine. Üldiselt saab sihtgrupiks lugeda suurt hulka inimesi, kelle hulgast piiritletakse valim. Alati ei ole selge, keda võtta valimisse. Mõelgem kasvõi tulevase piirkondliku (valla) puhkeala hüvesid. Ala võiks kasutada kõik inimesed, kuid projekti finantseeritakse kohaliku valla eelarvest. Kas arvestada otsusetegemisel ainult oma valla maksumaksjate huvidega või suurema grupi inimestega? Majandusteoreetilisest vaatevinklist tuleks kaasata kõiki inimesi, kes väärtustavad loodusväärtust sõltumata tema elukohast. Praktikas annavad vastuse küsimusele otsusetegijad või uurimuse läbiviijad. Infot hangitakse põhimõtteliselt kolmel viisil: postiküsitlus, telefoni-intervjuu või vahetu suuline intervjuu. Neist küsitlus posti teel on odavaim ja vahetu intervjuu kalleim. Kõikide puhul aga on tarvis hästikavandatud ankeeti. Ankeedi abil saab infot nii vastaja
annaabi.ee 
