Kauplemine muutus lihtsamaks ja kiiremaks. Müntijatega paralleelselt tekkisid valeraha tegijad. Kuna kulla värv varieerub, siis oli lihtne metalle segada. Solgiti kulda, tehti sulameid. Võltsijateks olid preestrid – neil olid vahendid selleks olemas. Teine voor võltsimiseks oli õhemaks ja väiksemaks tegemine. Tekkis vajadus raha väliste tunnuste määratlemiseks. Kujunevad läbi aegadega Raha omadused: - Aktsepteeritavus – raha on kõikides majandustehingutes aktsepteeritav maksevahend, teda peab saama kasutada nii maja müümisel/ostmisel kui ka leiva müümisel/ostmisel. Rahast on kasu vaid siis, kui ollakse veendunud, et saadud raha saab kasutada ka järgnevates majandustehingutes. - Homogeensus – kõik rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused ehk identsed. - Jaotatavus – raha peab olema jaotatud väiksemateks ühikuteks,
Riik maksab neile. Nüüd saavad aru, et see kontrolli ja juhtimise funktsioon on parem ja riskivabam kui see panga töö. Niimoodi hakkavad eemalduma kommerts (äri) tegevusest. Hakkavad aktiivsemalt tegelema kontrollimise ja juhtimisega. Niimoodi kujunevad nendest pankadest välja riikide keskpangad. Raha tuleb hakata hindama. Anda tunnused, et defineerida. Kujunevad välja raha peamised omadused: 1. Aktsepteeritavus (kõikides majandustehingutes peab raha olema üldiselt tunnustatud maksevahendiks. Raha eest peab olema võimalik osta – müüa erinevad kaupu ja teenuseid nii täna kui tulevikus) 2. Homogeensus (kõik rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused, parimal juhul identsed. Eurode puhul identsuse probleem: vana 5-ne ja uus ning vana ja uus kümne eurone) 3. Jaotatavus (raha peab olema jaotatav erinevateks väiksemateks ühikuteks, et oleks
Kohalik valuuta tuleb siduda mingi kindla teise valuutaga ( fikseeritud kursiga). Eesti valis selleks saksa marga DEM. Kurss 1/8-le 1 DEM= 8 EEK. RAHAMÄRGID- kaupa esindavad raha, neil on ainult usaldus. Raha täht, millel oma väärtust pole( pole sisemist omaväärtust). N.ö tänane paberraha. 2loeng 16. oktoober Kahesugust raha- osa on see, mis on seaduslik maksevahend.On riigi poolt seaduslikuks kuulutatud- paberrahad, mündid ( Eestis euro). Seda peavad kõik vastu võtma majandustehingutes, sellest keelduda ei tohi. Kõik muud mida saab kasutada maksevahendiks ei ole seaduslik makevahend = mitteseaduslik maksevahend. Ei ole kohustust seda raha vastu võtma. Erineb selle poolest, milline on nende likviidsus. Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid
Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peaks ideaalkujul olema võimalikud ühesugused või identsed, peaksid omama ühesugust füüsilist kuju ning omadusi. Raha säilivus – raha materjalina tuleks kasutada sellist materjali, mis peab kaua vastu, mis tagab raha esialgse füüsilise säilimise ja tema omadused.
intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid Inflatsiooni tagajärjed Kas inflatsioon on hea või halb? Inimesel on halb, jääb vaesemaks. Kasulik laenuvõtjatele. (võttes kallimat raha laenuks, tagasi maksame odavamat) Inflatsiooni põhiprobleem: rikkus jaotub ümber Äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka majandustehingutes kajastatud hinnatõus Isegi siis kui on arvestatud kõikide lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi lisakulud (raha hoidmise alternatiivkulu tõus- inimesed hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta tarbekaupu) Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsioon Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel
disproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna liikmetele. Kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest ennast inflatsiooni vastu kindlustada. Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla kaotajaid ja võitjaid. Eristatakse kahte tüüpi inflatsiooni: äraavatud inflatsioon ootamatu inflatsioon Äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses prognoositud ning ka majandustehingutes kajastatud hinnatõus Isegi siis kui on arvestatud kõikide lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi lisakulud Äraarvatud inflatsioonilisakulud Raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta tarbekaupu Menüükulud.Vajadus vahetada pidevalt hinnasilte, seadistada ümber taksofone, mänguautomaate jms. Maksutuludena eelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus.Võib tekkida olukord,
Tehingulise esinduse puhul on edasi volitamine lubatud ainult siis, kui see tuleneb volitusest endast. Erandina võib edasi volitada siis, kui esindajalt endalt ei saa eeldada, et ta oma kohustusi täidaks. Näiteks esindaja jääb raskesti haigeks ja ei saa voodistki välja. (§ 119 lg 1) Prokuura seadusjärgse ja tehingulise esinduse vaheline vorm. ÄrS ptk 3. See on volituse eriliik. See on selline volitus, mis antakse prokuristile ettevõtte esindamiseks majandustehingutes. See saab olla ainult kas äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja. Prokuura antakse küll volitusega, kuid prokuura sisu tuleneb seadusest. See on selline lai volitus tuleb alati kontrollida, kas tegu on prokuristiga, kes peab olema sisse kantud äriregistrisse ja sellega kaasnevad talle ÄrS-ist tulenevad volitused. Kinnisasjadega ta tehinguid ei tohi teha aga muid tehinguid tohib teha. Kinnisasjadega tohib teha siis, kui talle antakse selleks eraldi õigused. 10