VoIP (Voice over Internet Protocol) protokollid, millest tuntuim on kindlasti Skype, häälside realiseerimiseks, võtavad kunagi üle lauatelefoni koha. Esimese otseühenduse üle Atlandi või õigemini selle alt lõid Ameerika ärimehed 19. sajandil, kellele oli ühendus maailmaga tähtsam, kui 60 miljonit marka. See näitab, et ühendus on äriliselt seisukohalt, selle arenguks eriti tähtis. Tänapäeva kõrge arengu- ja majandustaseme võime kirjutada interneti ja telefoniside loomise arvele, sest internet on kiirem kui telegramm ning seda võivad kasutada miljonid firmad ja eraisikud korraga üksteisele teadete saatmiseks. Läbi interneti võib saata suuri faile, mis sisaldavad rohkem infot, kui üks telegraaf suudaks saata ühe päevaga. Kuna Internet on meie ühiskonna alustala, siis seda täiendatakse ja uuendatakse pidevalt, progress ei oota järgi
mitmele sotsialismileeri riigile, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Tema lähedased seda heaks ei kiitund, et ei sekkuta, nad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas. Sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud.Kommunistlikud reziimid ei suutnud enam rahuldada ühiskonna vajadusi. Majandustaseme allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahendus enam ei toiminud. Puudust tunti alates tualettpaberist lõpetades teleritega. Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa 1989.a keelustasid lasterõivaste ja osade toiduainete eksprodi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude L. Vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Suurenes rahulolematus, hakkasid tekkima massiliikumised
-tihedad sidemed Uluotsaga -uus esimees Otto Tief • 18. sept iseseisvumiskatse • taastati 18-21,22 september20. Sept sini-must-valge lipp! • Ministrid saadeti vangilaagritesse • II MS rahvastik vähenes 1/3 võrra 7. Võrdle NSVLiidu ja Saksa okupatsiooni SARNASUSED • Kumbki ei tahtnud kuulda iseseisvast Eestist mitte midagi • Dikratuuri riigid-too välja tunnused • Sund mobilisatsioon • Massirepressioonid • Majandustaseme langus • Eesti pinnal kõrgeima võimu kandja pidi alluma vastava riigi valitsejale/valitsusele • Suur hulk natsionaliseeritud maavarasid • Suruti peale oma ideoloogiat • Kestsid suvest suveni ERINEVUSED • Okupatsiooni kestvus-NSVL 1 aasta, Saksa 3 • Eestlasi vägedes 2/3, vene vägedes 1/3 • S.Eesti Rahva Ühisabi, V.ei hoolinud, kuidas inimesed toime tulevad • S.vähem ohvreid, V.tuhandetes tapetuid, küüditatuid • S. natsisism, V
puhkemiseks? Prantsuse revolutsiooni puhkemis aeg 18 sajand Ühiskondlik kriis: Vaimulike ja aadlike käes oli 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi Rikkad, kaupmehed, arstid ja advokaadid jt soovisid aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi Majandus kriis: Majandustaseme ja elanikkonna elatustaseme langus kuningakoja toretseva elu taustal 1788.a ikaldus Rahandus kriis: Pikaajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi Riigikassa täiendamiseks tõsteti pidevalt makse ning riigivõlg kasvas kiirelt Poliitiline kriis: Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, vaid sisustas oma päevi kas seltskondlike ürituste külastamise või siis kuningliku
isikukultus (näiteks "Mein Kampfi" levitamine). 4 · NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. · Kasvas riiklik sekkumine majandusse. · Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks). · Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). · Riik sekkus majandusse juhul kui: ettevõte kuulus juudile. eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. · Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. · NB! Vt
· Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks "Mein Kampfi"levitamine). · NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned. Lähiajalugu XII klassile; lk.69-70; Üldajalugu X klassile; lk.223-225. B) Majanduses: · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses. · Kasvas riiklik sekkumine majandusse. · Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks). · Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). · Riik sekkus majandusse juhul kui: o ettevõte kuulus juudile. o eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. · Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. NB! Vt
Analüütikute arvutuste kohaselt peab Eesti majandus, selleks, et soomlastele järele jõuda kasvama kümne aasta jooksul 9-10 protsenti aastas, samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme protsenti aastas. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis on vaesus? · Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. · Absoluutne vaesus võrdluses standardiga -- iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (E. Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. · Eurostati määratluse kohaselt on suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir piir. · Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust ((ekvivalentsissetulek)) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi. · Alla selle piiri olevate inimeste hulk = suhtelise vaesuse määr, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Laseb riike võrrelda.
Jaapan, Uus-Meremaa, Island Bioenergia Suurimad tootjad: Brasiilia, Jaapan, Saksamaa, Taani ja India Elektrienergia tootmine: Elekter rahuldab 40-45% kogu energiavajadusest. Üle kahe kolmandiku elektrist annavad tahkel kütusel toimivad elektrisoojusjaamad. Alternatiiv energiat kasutatakse väga vähe, aga osades riikides võib nende osakaal olla märkimisväärne. Suurimad tootjad ja tarbijad on põhjariigid. Elektri kasutamist peetakse ka majandustaseme näitajaks. India eelised: suur päikeseenergia vastuvõtt ja kohapealne suur tarbijaskond. India päikeseenergia toodang on u 600 GW, mis on suurem kui kohalik tarbimine. ALGTOODANGUHARUD Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus ning mõne klassifikatsiooni järgi ka maavarade kaevandamine. Tegelikult tuleb seda sektorit käsitleda laiemalt, liites siia toorainet töötlevad harud. Esmasektori harud töötlevad
annaabi.ee 
