Eriti kiiresti arenes tööstus! Majandustõus oli liiga kiire tõi 1923. a kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest sest pangad olid jaganud suuri laene. Laene ei makstud tagasi pank pidi raha juurde trükkima, käivitades seetõttu inflatsiooni. Müüdi suur osa kullavarudest. Kriisi süvendasid: väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduse ikaldus. 1924. aasta kevadel Otto Strandmani uus majanduspoliitika Valitsus sekkub rohkem riigi majanduspoliitikasse. Orienteeruti ümber Euroopa turule. 1. koht põllumajandus 2. koht tööstus Panga- ja rahareform (seniselt margalt üle kroonidele) Integreerumine Euroopa majandusega Majanduslik tõus! :) VERSUS EESTI VABARIIGI MAJANDUSPOLIITIKA ENNE 1924. aastat____________ struktuurikriis! ülikiire majanduskasv, mis põhjustas 1923. a kriisi. osa ettevõtteid Euroopa turul Vene tellimused & transiit. Välispoliitika Eesti iseseisvuse tunnustamine sõltus Antandi riikidest. Eesti võeti Rahvasteliitu 22
2001-09 G.W.Bush VP 11.09.01 terrorirünnak, USA vägede viimine Iraaki ja Afganistani Keinsism on suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Monetarism on majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Monetaristid leidsid, et riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed- majandust peab mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel. Makartism- senaator J.McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Reaganoomika- Reagani majanduspoliitika: sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjagamise abil pidurdab majanduse arengut. Kärpis
2. Millisest tootmisressursist on Eestis kõige rohkem puudu? Põhjendage oma arvamust. 3. Millised on naturaal-, turu ja käsumajandusele iseloomulikud jooned? Nimetage igale majandussüsteemile 2 iseloomulikku 2 tunnust. 4. Mida tähendab sostsiaalne turumajandus? 5. Milles seisnesb RKP ja SKP erinevus? 6. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? Statistika analüüs. 7. Mida tähendab väliskaubanduse bilanss? Statistika analüüs. 8. Miks riik sekkub majanduspoliitikasse? Tooge kaks põhjendust. 9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüsteemi. 15. Kas Eestis on mõttekas sisse seada astmeline
1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. 1969 Nixon presidendiks : eesmärk heade suhete loomine NSVL-i ja Hiinaga. Tegi lõpu Vietnami sõjale, normaliseerusid suhted Pekingiga. 1974 Watergate'i skandaal Konservatiivne revolutsioon majanduspoliitliseks aluseks on monetarism riigi otsesel sekkumisel majanduspoliitikasse on tavaliselt negatiivsed tagajärjed Reiganoomika Piirata riiklikku sekkumist majandusellu Piirata eraettevõtluse riiklikku reguleerimist Toetada tegevust, mis on suunatud rahamassi kasvutempo hoidmisele sellisel tasemel, mis pidurdaks inflatsiooni. Isiku.ja ettevõtte tulumaksu määrade vähendamine. Algul tõi see kaasa suure tööpuuduse, kuid peagi järgnes sellele kiire majandustõus Thacherism Kokkuhoiupoliitika, sots.abiprogrammide ja kõikvõimalike toetuste kärpimine.
Euroopa riikides, mõjus siin majandusele halvavalt Suur Depressioon. Arvan, et just majanduskriis põhjustas enamikes Euroopa riikides sarnaselt Eestiga autoritaarsed riigipöörded (n. Läti, Saksamaa). Autoritaarse perioodi alguses tuldi kriisist välja. Tegelikult arenes Eesti majandus 1930. aastate teisel poolel sarnases rütmis, millega oli alustatud 1920. aastatel orienteerudes Lääne- Euroopa turgudele. Valitsuse poliitika nägi siiski ette mõningat sekkumist majanduspoliitikasse. Näiteks toetati põlevkivi- ja bensiinitööstust. Siiski võib öelda, et Eesti tuli majanduskriisist välja mitte tänu autoritaarsele süsteemile vaid vaatamata sellele. Aastatel 1918-1934 ja 1934 -1940 valitses ka erinev kultuuripoliitika. Demokraatlikul perioodil oli riigi sekkumine kultuuriinimeste tegevustesse minimaalne. Loometegevusse otseselt ei sekkutud, ent kultuuri arendati ja suunati riiklikul tasandil läbi finantseerimise 1925. asutatud Kultuurkapitali
- Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Common Market) ja järk-järgult selle majanduspoliitikasse integreerumisel on Ühenduse ülesanneteks edendada majandustegevuse harmoonilist arengut kogu Ühenduse raamides, selle kindlat ja tasakaalustatud laienemist, suuremat stabiilsust, pidevat elustandardite paranemist ning tihedamaid kontakte Ühendusse kuuluvate liikmesriikide vahel." EL, ajalugu 1967 Mergeri lepe ja Euroopa Ühendus (ühtne komisjon ja nõukogu) 1970 Davignoni ettekanne (ideed EL loomisest koos rahandusühenduse loomisega)
Väliskontekst Innovatsiooni roll Siseturu valmidus Tööstupoliitika praktikas Prantsusmaa, Jaapan, USA Prantsusmaa tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Colbert'i (17 saj.) aegne Prantsusmaa oli Juurutatakse vabaturumajandust, kuid endiselt merkantiilse majanduspoliitika parim näide. sekkub riik suuresti majanduspoliitikasse Poliitika oli ülimalt interventsionistlik ja Poliitika eesmärk konkurentsivõime tõstmine protektsionistlik. Probleemiks Prantsuse tööstuse tagasihoidlik Eesmärk: Riigi majandusliku rikkuse ja seda investeerimismaht ja kehv finantssüsteem. tagavate sektorite arendamine. Sotsialistlik valitsus: Kaubanduspoliitika oli nii jäik, et kutsus esile taotletakse Euroopas suurettevõtete partnerite vastumeetmeid
Eraomandus muutub kollektiivseks rahva omandiks. Majandussüsteemi iseloom ei muutunud, kuid aktsionäride arv kasvas. * Ettevõtete juhtimine on üle läinud palgalistele valitsejatele. * Tulude võrdsustumine, aktsionär saab dividende ja tema tulud suurenevad (selleks on vaja omandada palju aktsiaid). Vaesematel seda võimalust aga pole, seega jääb nende põhisissetulekuks ikka palk. Rahvakapitalism ei muuda turumajanduse loomust. On katse tuua endisesse majanduspoliitikasse uusi suundi. On aidanud parandada paljude inimeste materiaalset olukorda. 4. Mis põhjustel propageeritakse tänapäeval marksismi ideid? Ühiskonna puudused tõid kaasa marksismi taaselustamise. Riie juhivad eliitgrupid, mis koosnevad äri-ja finsntsmaailma, valitsuse ja ametiühingute liidritest. Valitseb oligarhia, mitte demokraatia. Konfliktid arenenud tööstusriikides. Toodangu mahu kiire kasv ja sellele vastava ostujõu puudumine. Majandus
sisuliselt maksumaksjate raha suunamine ühte või teise majandusvald-konda. Selline majanduspoliitika esitab seetõttu küllalt kõrgeid nõudeid sotsiaalsele ja poliitilisele kokkuleppevaimule eri sotsiaalsete gruppide, poliitiliste parteide ja regioo-nide vahel. On võimalikud teravad süüdistused ülejäänud harude-sektorite ja regioonide diskrimineerimises. Võivad tekkida ka erimeelsused tootjate ja tarbijate vahel. Erinevalt suhtuvad protektsionistlikusse majanduspoliitikasse töötud ja need, kes arvavad, et tööpuudus neid ei puuduta. Eeltoodud põhjustel on Eesti majanduspoliitika suuresti lootnud asjaolule, et investorite ja kommertspankade otsuste põhjal koondub raha just sinna, kus ta kõige paremini ja kind-lamini toodab. Üksiku (all)haru või ettevõtte senise edukuse Eestis on suuresti määranud tema enese tegelik võime leida oma nišš maailmaturul, hankida vajalikke investeeringuid ja krediite, taastoota end edukalt jne. Riigi ja
o Toimusid olulised muudatused väärtushinnangutes, majanduses ja välispoliitikas o Viis lõppkokkuvõttes senise kahepooluselise maailmakorralduse lagunemisele o Üleskutse pöörduda tagasi oma juurde juurde, tõhutati traditsioonide ja vabaduse tähtsust o Arvati, et liigne vabadus pole hästi mõjunud o Kritiseeriti riigitoetusi ja õpitud abitust Kon rev-i majanduspoliitliseks aluseks oli monetarism – riigi sekkumisel majanduspoliitikasse on negatiivsed tagajärjed o Eesmärgiks oli võitlus inflatsiooni mitte tööpuuduse vastu o Valitsusel tuleks rakendada ranget rahanduspoliitikat o Idee alandada maksukoormust – kõrged maksud vähendavad inimeste soovi rohkem tööd teha ja teenida, maksude langetamine elavdab majandust ning riik saab maksumäärade vähendamise tõttu saamata jäänud tulu kuhjaga tagasi maksulaekumiste suurenemisest (Milton Friedman)
mitmekesisuse väljund ning rahva identiteedi looja; o defineerima ja rakendama maastikupoliitikat, mille eesmärk on maastike kaitse, hooldamine ja planeerimine; o leidma võimalusi kaasata üldsust, kohalikke ja piirkondlikke võimuorganeid ning teisi maastikupoliitika väljatöötamisest ja rakendamisest huvitatud osapooli; o integreerima maastiku oma regionaal- ja linnaplaneeringu poliitikasse, kultuuri-, keskkonna-, põllumajandus-, sotsiaal- ja majanduspoliitikasse, samuti kõikidesse teistesse poliitikatesse, mis võivad maastikke otseselt või kaudselt mõjutada. Konventsiooni rakendamise erimeetmetest võiks esile tõsta vajaduse suurendada inimeste teadlikkust maastike väärtusest praegu ja edaspidi, eelkõige korraldades koolitust ja suunates haridust. Samuti kohustub iga konventsiooni osapool määrama kohalike silmis väärtustatud maastikud, kaasa arvatud ohustatud maastikud, ning analüüsima nende omadusi, dünaamikat
annaabi.ee 
