Lääne- Euroopa põhjal võime eeldada, et ministrite voolavus on ministeeriumidepõhine, kusjuures suuremat voolavust on näha kõrgemalt hinnatud ministeeriumides. Võrreldes Ida- Euroopaga on Lääne-Euroopa riikide ministrite ametisoleku aeg pikem. Seega saame järeldada, et ministrite voolavus on suurem Ida-Euroopas. Ida-Euroopas paistab silma suure ministrite voolavusega Poola ning väikse voolavusega Bulgaaria. Balti riikide vahel suuri erinevusi ei ole. Kõige suurem voolavus on majandusministeeriumis. Järgnevad rahandus-ja sotsiaalministeerium. Väike voolavus on justiits- ja keskkonnaministeeriumis. Seega on suurem voolavus nendes ministeeriumides, kus tegeldakse oluliste reformidega. Nendes valdkondades on suurem oht konfliktidele, mille tulemuseks võib sageli olla ministri tagasiastumine. Ministrite voolavus mõjutab oluliselt valitsuste kestvusaega. Ida- Euroopa riikides on kõige lühemat aega püsinud valitsused, kus voolavust pole esinenud
Novembris 2004 ületas euro taseme 1,30 ning 30. detsembril 2004 lõpetas rekordtasemel 1,3668. 2005. aasta jooksul jäi euro detsembris seisma tasemel 1,18, olles nii allpool stardipunktist. 2006. aastal tõusis euro 2. jaanuaril tasemele 1,1813 ning 5. juunil tasemele 1,2958. Aasta lõpus jõudis euro rekordtasemele ületades 1,30 ning on seal püsinud siiani. Regionaalpoliitika Euroopa Liidu toetus Eesti regionaalsele arengule. 1997. aasta suvel käivitus Majandusministeeriumis Euroopa Liidu Phare projekt: "EUROOPA LIIDU TOETUS EESTI REGIONAALSELE ARENGULE" ("EU Support for regional development"=EURDE ) Projekti idee sai alguse 1995. aasta sügisel Majandus-, Sise- ja Põllumajandusministeeriumist, lähtudes vajadusest anda täiendavaid impulsse Eesti tasakaalustatud regionaalsele arengule ning tõhusa regionaalpoliitika kujundamiseks, kasutades selleks Euroopa Liidu rahalist abi, teadmisi ja kogemusi. Projekti lähteülesanne lülitati 1995
finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011. Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate
on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde. Euroopa Kohus on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Liidu regionaalpoliitika Euroopa Liidu toetus Eesti regionaalsele arengule. 1997. aasta suvel käivitus Majandusministeeriumis Euroopa Liidu Phare projekt: "EUROOPA LIIDU TOETUS EESTI REGIONAALSELE ARENGULE" ("EU Support for regional development"=EURDE ) Projekti idee sai alguse 1995. aasta sügisel Majandus-, Sise- ja Põllumajandusministeeriumist, lähtudes vajadusest anda täiendavaid impulsse Eesti tasakaalustatud regionaalsele arengule ning tõhusa regionaalpoliitika kujundamiseks, kasutades selleks Euroopa Liidu rahalist abi, teadmisi ja kogemusi. Projekti lähteülesanne lülitati 1995
krediidilepingute puhul kohaldatavat maksimaalset intressimäära (viimaste puhul on see pooleteistkordne keskmine intressimäär). Lisaks on piiratud krediidiga seotud muid kulusid, mis ei tohi olla rohkem kui 11% krediidisummast. Krediidilepingute puhul ei ole tehtud erisusi kiirlaenuandjatele. Sloveenia 1. Järelevalvet mitte-pankadest laenuandjate üle teostab tarbijakaitseamet (Market Inspectorate). Tarbijakrediidi andjatel tuleb end registreerida majandusministeeriumis (Ministry for Economic Development and Technology). 2. Järelevalve hõlmab tarbijakaitselisi aspekte. 3. Sloveenias on seatud piirangud krediidi kulukuse määrale, üldnormina ei tohi krediidi kulukuse määr olla oluliselt kõrgem võrreldes panganduses kohaldatavaga. Eritingimusi kiirlaenu andjatele ei ole kehtestatud. Rumeenia 1. Krediidi andmine on Rumeenias lubatud vaid teatud asutustele (non-bank financial institutions), mis on registreeritud keskpanga juures
Turumajanduse regulatsioon on ebapiisav. Valitsus peab ise suunama, kujundama majandust. Hakati maksma maailmaturu hinnast kõrgemat hinda põllusaadustele. Põllumajandus muutus riigimonopoliks. Lõpetati teravilja impordiks. Ilma hindate komissaarita polnud lubatud tõsta hinda kaupadel. Säilisid ekspordi preemiad talunikele, kes vedasid välja oma saadusi. Suurenes majandusministeeriumi osa majanduse juhtimises. Riigieelarve seati kokku majandusministeeriumis. Majandusminister sai õiguse kontrollida eraettevõtete majandustegevust, nõudes nende maksuraamatut. Pandi tööle: Eesti munaeksport, liha eksport- Riik ostis tooteid ja ise eksportis välismaale. REF- Rahanduse eelarve fond, krediteeriti kõiki uusi riigi ettevõtmisi. Kehtnas rajati tselluloosi tehas. Aktsiat jagati majandusministeeriumi töökohtade vahel, saadi enda käsutusse hulgaaktsiaid, kui vallandati siis aktsiad jäid ministeeriumile. Riigi ja kodanike sissetulekud suurenesid,
See oli omane ka paljduele teistele 1930 aastail. Sellega üritati vähendada majanduslikku sõltuvust välisriikidest, kodumaise tootja igakülgne abistamine, riigi juhtivat rolli suurendada, kapitali nationaliseerida ning üldjuhul ka indrusialiseeruda. Oldi veendunud, et turumajanduslik iseregulatsioon ei suuda tagada majandustõusu ,et tootjad vajavad riiklikku kaitset. Sekkuti jõuliselt majandusse ning rakendati ulatuslikult riikliku reguleerimist. Majandusministeeriumis tegutses hindade komissar, kelle loata ei võinud hinda tõsta. Kriisiaegsed impordikitsendused, kaitsetollid ja sisseveokontingendid jäid jõusse ja osalt laienesid. Majandusministeerium omandas enneolematu võimu.1935 loodi Rahvamajanduse Elustamise Fond (REF), mis finantseeris kõiki suuri riigi poolt alutatud projekte. 1836. aastast võis tööstusettevõtteid asutada vaid majandusministeeriumi loal, kes võis neid ka sulgeda. Turu üle oli täielik kontroll.