Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusajalugu 2. seminar". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eraomand, sotsialism, utopistid, füsiokraadid, thomas, tommaso, campanella, liberaalid, füsiokratism, maatükk, ühelt, teiselt, morus, produkt, marksismi, kapitalistlik, ettevõtja, majandusajaloo, harjutustund, seminar, põhjenda, vastasseisu, klassikalist, ideoloogid, vastandiks, pooldajad, pidasid, populaarsemad, impordile, soovisid, maksudmerkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad. *Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass, kodanlus ning maa eraomand. Maa sai kaubeldavaks ning kõik said osta, mis viis ühiskonna rikkusele ja võrdsustumisele. Kolooniatest tuli rikkuse allikas. Manufaktuuride teke, kuid töölised said palka. 6) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? Suutis kolooniaid hallata ja edendada. Kontrollis, et ametnikud ei varastaks (korruptsiooni vastane võitlus). Toetas oma riigi tööstust ja kaubandust, riiklik järelevalve ning kontrolli teostamine saaduste kvaliteedi üle. Õige ekspordi ja impordi suhe
Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust. Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Võitlus merkantilistide vastu oli tugev. Selle algatas Boisguillebert, lõpule viisid aga füsiokraadid. Ehk siis lühidalt kokku võttes: Inglismaa merkantilistlik kogemus oli igati positiivne, Prantsusmaal mitte nii väga. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. 5)Füsiokratismi olemus ja peamised seisukohad? Kuidas suhtusid füsiokraadid vabamajandusse?
merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad. *Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass, kodanlus ning maa eraomand. Maa sai kaubeldavaks ning kõik said osta, mis viis ühiskonna rikkusele ja võrdsustumisele. Kolooniatest tuli rikkuse allikas. Manufaktuuride teke, kuid töölised said palka. 6) J. Colbert’i majanduspoliitika põhijooned? Suutis kolooniaid hallata ja edendada. Kontrollis, et ametnikud ei varastaks (korruptsiooni vastane võitlus). Toetas oma riigi tööstust ja kaubandust, riiklik järelevalve ning kontrolli teostamine saaduste kvaliteedi üle
Käsitöö samuti prioriteediks. Soovis tagada madalad maksud, hinnad, intressid. Võitles korruptisooni vastu. Lõppkokkuvõttes polnud edukas, kuna riik sekkus liiga palju ja ei lasknud asjadel ise areneda. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele seisukohale. Teema 7 Füsiokratism, Quesnay ja Turgot. Füsiokraadid olid Prantsusmaa 18 saj teise poole majandusteadlased. Sarnanesid mõtlemise poolest valgustajatega. Ratsionalistid, ,,loomuliku korra" pooldajad. Püstitasid majandusvabaduse loosungi, kattes samal ajal ideed feodaalse ümbrusega. Franqois Quesnay (1694-1774) pooldas vaba konkurentsi, majandusvabadusr, igasugune monopol võtab inimeselt initsiatiivi. Raha mõtet näeb ainult ringlusvahendina. Kaubaringluse abistajaks
Aristotelese teooria kohaselt oli majapidamiste majandamine loomulik ning raha teenimine ebaloomulik tegevus. Majandusteadus oli nende jaoks hulk seadusi, kus on kirjas, kuidas moraalselt juhtida majandustegevust. 13. sajandil algas Aristotelese õpetuse ümbertöötamine kristlik-katoliiklikus vaimus, mis tõrjus välja Augustinuse-Platoni suuna. Skolastilise suuna tähtsaimad esindajad olid: • Albertus Magnus (1206-1280) • Thomas Aquinas (Aquinost) e Aquino Thomas (1225-1274) • Henry of Friemar (1245-1340) • Jean Buridan (1295-1358) • Gerald Odonis (1290-1349) Keskaja üks tähtsamaid kristlikke skolastikuid ja kirikutegelasi oli Aquino Thomas, kes 1323. aastal kuulutati pühakuks. Aquino Thomas lähtus seisukohast, et maapealne riik on jumalariigi maapealne eelaste. Seetõttu peab riik alluma kirikule. Aquino Thomase majanduskäsitluste aluseks oli Aristotelese vaated. Töö jagunes tema arvates kaheks:
tootmissaaduste jaotusmonopol. 2. Õiguse üldiseloomustus Arhailisest õigusest riiklikku õigusse ülemineku esimene etapp, kus religioon ja õigus on tihedas seoses. (Õigus on sageli jumaliku päritoluga.) Õiguse dualism paralleelselt on riiklik ja eelriiklik õigus, riiklik ja mitteriiklik õigusemõistmine. Eksisteerib arusaam õiglusest, kuid puudub arusaam objektiivsest õigusest. Maa eraomand puudub. 3. Õigusallikad Säilinud on seadusi kui ka mitmesuguseid juriidilisi ürikuid. Igasugused lepingud jms. 3.1. Kaudsed andmed: Lagaschi valitseja Urukagina (Uruinimgina) seadus - 2360.a.e.m.a. 3.2. Otseselt on säilinud Urnammu (Ur-Nammu) seadustik - Uri 3. dünastiast pärineva kuninga Urnammu (2100 e.m.a.) seadus1 seni vanim sõna-sõnalt teadaolev seadusetekst
.. kogumit standardiseeritud uskumusi ja tegevusi, mida teatav hõim järgib. The mode of life followed by the community or the tribe is regarded as a culture...the aggregate of standardized beliefs and procedures followed by the tribe" (2) kultuur kui inimese kõrgemate võimete realiseerimine, mille puhul on olulised eeskätt väärtused, mitte nende manifestatsioonid e käitumispraktikad ise Ameerika sotsioloog William Isaac Thomas 1937. Primitive Behavior. Kultuur moodustub teatava inimgrupi sotsiaalsetest väärtustest, olgu nad siis metslased või tsiviliseeritud. Culture is the material and social values of any group of people, whether savage or civilized. Pange tähele, et rõhuasetus on väärtustel, samas ehkki püsib metsiku ja tsiviliseeritu eristus, võib ka metslastel oma kultuur olla. 4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina
annaabi.ee 
