BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiaja...
· ärinimi (ärinime nõuded ÄS §-dest 715), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus; · FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi, asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning sihtnumber); · FIE andmed (ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg); · majandusaasta algus ja lõpp (siinkohal tuletame meelde, et sõltumata FIE majandusaastast on maksustamisperioodiks ikkagi kalendriaasta); · vajadusel andmed ettevõtluse tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse kohta (ÄS § 3 lg 3); · sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-post, interneti kodulehekülje aadress jms) esitada eraldi lehel; · teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (nt turismitalus tegeletakse korraga nii
andmeid: ärinimi (ärinime nõuded ÄS §-dest 7–15), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus; FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi, asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning sihtnumber); FIE andmed (ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg); majandusaasta algus ja lõpp (siinkohal tuletame meelde, et sõltumata FIE majandusaastast on maksustamisperioodiks ikkagi kalendriaasta); vajadusel andmed ettevõtluse tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse kohta (ÄS § 3 lg 3); sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-post, interneti kodulehekülje aadress jms), esitada eraldi lehel; teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (nt turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega).
· Kirjeldatakse ettevõtte/projekti käivitamiseks vajalikku finantseeringut. · Kirjeldatakse rahastamise allikaid (olemasolev raha, laenud pereliikmetelt, sõpradelt, pangalaen, liising, riiklik toetus (stardiprogramm), tarnijate pikaajaline krediit). · Riskid rahastamisallikate kasutamisel (nt. toetust stardiprogrammist ei anta, ei suuda pangalaenu tagasi maksta jmt). Finantsprognoosid Kõik finantsprognoosid esitatakse projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kolme aasta kohta. · Tulude ja kulude prognoos 3 aasta peale toodete/teenuste kohta. Kui ettevõte toodab mitut erinevat toodet või osutab mitut erinevat teenust, siis nende osatähtsused nii tulude kui kulude aspektist vaadatuna tuleb eraldi lahti kirjutada. · Prognoositud kassavoogude aruanne. Kassavoogude aruanne arvestab igakuiselt kõiki sissetulevaid ja väljaminevaid rahasummasid. Kui
Hakkama saab ka inglise või saksa keelega. Teenused on vähem arenenud kui Eestis, teenuste hinnad on kõrgemad. Ka kaubanduse pilt on erinev. Alles 2001. aastal kerkisid esimesed supermarketid, see-eest on palju keskmisest kõrgema hinnaskaalaga boutique'e. Läti on EL assotsieerunud liige ning WTO täisliige. Läti on huvitatud OECD liikmelisusest. Läti on sõlminud MFN lepingu Venemaaga (jõustamata, ajutiselt rakendatakse alates 01.06.94.a.). Läti majandus Kokkuvõtlikult 2004. majandusaastast ehk esimene aasta pärast liitumist Euroopa Liiduga Lätist sai EL ja NATO liige. Valitsus vahetus kaks korda. 2004.a. lõpuks olid läbi viidud mitmed erastamisprotsessid, käima saadud hulk töötleva tööstuse ettevõtteid, ekspordis rõhuti enam (erinevalt varasemast trendist toorme väljaveol) lisaväärtusega kaupade väljaviimisele (puit). Hoolimata tõusnud hindadest on Läti turg ja (arvukad) tarbijad endiselt tubli maksejõuga, mis
lõpetamismaksumuse muutmine Kord aastas tuleb kontrollida kasutatavate amortisatsioonimäärade, -meetodite ja hinnangulise lõpetamismaksumuse põhjendatust. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on erinev algsetest hinnangust, tuleb kasulik eluiga ümber hinnata. Samuti tuleb vajadusel muuta vara hinnangulist lõpetamismaksumust. Korrektne on hinnangute korrigeerimine majandusaasta algul koos raamatupidamise sise-eeskirjade ümbervaatamisega ning rakendamine alates eelolevast majandusaastast. 46 Näide 2 AS Kadakas ostis seadme 2.01.2003.a ja maksis selle eest 300000 krooni. Seadme kasulikuks elueaks hinnati algselt 10 aastat ja lõpetamismaksumuseks 25000 krooni. Seadet amortiseeritakse kahekordse alaneva jäägi meetodil. 02.01.06 hinnati ümber seadme kasulik eluiga, lõpetamismaksumus ja amortisat meetod. Kasulik eluiga 8 aastat, amort meetod lineaarne, lõpetamismaksumus 17600.
5.3 Hind Hinnakujundus ei põhine ainult konkurentide hindade jälgimisel vaid ka kulude meetodil ning varieeruval kasumimarginaalil, see võimaldab müüa toodet konkurentsivõimelise hinnaga, samas kattes nii ettevõtte kulud, kui ka teenides kasumit. Ettevõtte hinnad sõltuvad hooajalisusest. Kuna Kuressaare on turismisihtkoht, siis tõuseb kõrghooajal (mai-august) tarbimine märgatavalt ning alates teisest majandusaastast tõstetakse sel perioodil ka toodete hindu 5%. Klientidele vastu tulles ning püsiklientuuri tekkimise soodustamiseks on loodud erinevaid püsikliendiprogramme. Näiteks kliendikaart, millega igalt ostult saab 5% soodustust. Avamiskuu jooksul saab iga külastaja, kes ostab vähemalt 30€ eest, kaardi tasuta. Hiljem on kliendikaardi hind 3€. Hinnasoodustused – ettevõte teeb hinnasoodustusi gruppide toitlustamisel
Arvelduslaenu saadakse kokkuleppelistel alustel pangaga mitmesuguste maksete tasumiseks (kui ettevõttel endal ei puuduvad momendil rahalised vahendid). Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu ja kajastatakse kasumiaruandes kirjel Finantskulud - intressikulud. Kui laenuperiood hõlmab mingit osa kahest majandusaastast, tuleb intressikulu arvestada mõlema majandusaasta kohta eraldi. Raamatupidamislausendid: Ettevõte saab lühiajalist laenu, mis laekub arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Lühiajaline laen Laenult arvestatakse intress ja kantakse kuludesse D: Finantskulu K: Intressivõlg Laenu ja intressi tasumine arvelduskontolt D: Lühiajaline laen (laenusumma) D: Intressivõlg (arvestatud intress) K: Arvelduskonto (laenusumma + intress)
eelisaktsiate lubatud osakaalu aktsiakapitalis ühe kolmandikuni aktsiakapitalist. Tunnusteks: a) eesõigus dividendi saamisel ja lõpetamisel järelejääva kasumi jaotamisel (st dividendi saamise esmaõigus+ dividendi tagatud suurus) b) Hääleõiguse puudumine või selle piiratud ulatus Kui tagatud dividendi maksta ei ole võimalik (puudub vastav vara), siis dividendi nõue kumuleerub (lisandub seadusjärgne intress). Arvates teisest majandusaastast, mil dividendi pole makstud, omandab eelisaktsia omanik hääleõiguse. Kuni eelisaktsionär pole saanud dividendi, ei saa tema aktsiate arvelt kapitali vähendada (ÄS § 353 lg 3). Eelisaktsia väljalaskmiseks peab see olema reguleeritud põhikirjas. Eelisaktsiate tühistamiseks või õiguste muutmiseks on vajalik nende omanike nõusolek (ÄS § 237 lg 4). 4.3.4. Ühine aktsia (§ 286 lg 1) Vastavalt ÄS-i §-le 286 võib aktsia kuuluda ühiselt mitmele isikule
annaabi.ee 
