Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid




Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused 1) Mis on majandus?  Mis on selle põhiülesanne? Tegevus, mille eesmärk on  võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, 
vahetust, jaotust ja tarbimist. Eesmark:rahuldada inimeste soove ja 
vajadusi piiratud ressursside tingimustes. 
2) Mida kujutab endast ressursside puudus majanduses? Too näiteid!  Majandust ei saaks olla ilma ressurssideta, kui puuduvad looduslikud
ressursid, ei ole midagi eksportida, inimlike ressursside puudumisel 
puudub tööjõud jms. -majandus ei toimiks
3) Mis on tootmistegurid? Kuidas need jagunevad? Tootmistegurid on  majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada 
kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Looduslikud ressursid, 
inimkapital, kapital, ettevotlikus 4) Milline tootmistegud on Sinu arvates 21. sajandi majandussüsteemis kõige  olulisem? Põhjenda!ettevõtlikus-oskus eelnevaid tegureid kasumlikult 
kombineerida. 
5) Seleta lahti Eesti olukord tootmisteguritest lähtuvalt. Millised on nõrkused ja  tugevused?  6) Mis on reaalkapital ja mis finantskapital?  Reaalkapital – toodete  valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne. b) Finantskapital – 
tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja ...
7) Mida tähendab alternatiivkulu? Too näide! Alternatiivkulu on sinu otsuste tagajärjel saamata jäänud tulu. Näiteks oletame, et investeerisid 
1000 € Tallinna Kaubamaja aktsiasse (TKM1T) ja see teenis aasta 
lõpuks 6% tootlust. Kui sama raha oleks teeninud samal ajal 
globaalses aktsiaindeksfondis 10% tootlust, siis alternatiivkulu ehk 
saamata jäänud tulu on 10% – 6% = 4%.
8) Mida kujutab endast ressursside efektiivne kasutamine? Too näide, kuidas  ettevõte saab ressursse efektiivsemalt kasutada. Ntx Mcdonalds oli 
esimene, kes valmistas toitu hästi kiiresti, midagi tuleb 
eriliselt/meeldejäävalt teha
9) Kes on põhilised osalejad majanduses? kodumajapidamised, ettevõtted  ja valitsus 10) Kuidas mõjutab turg tootmist turumajanduse kontekstis? Turg toimib  nõudluse ja pakkumise omavahelisest suhtest


11) Miks on kaupadele või teenustele lisandväärtuse andmine niivõrd  oluline ettevõtluses? Sest kauba töötlemisel lisandub kohe kauba 
väärtuse kasv, mis tähendab, et turuhind suureneb ja on võimalus 
suuremat tulu teenida, nt tselluloositehas, Puidusektor-põrandalaud,
mööbli tegemine
12) Milliseid meetmeid või riik rakendada, et tagada ressursside efektiivne  tagamine?  13) Mis on naturaalmajandus? Kus see eksisteerib veel tänapäevalgi?  Naturaalmajandus:kõik mis eluks vajalik toodetakse ise, mida pole 
võimalik ise toota, saadakse vahetuskaubanduse teel, 
*arengumaades, põlisrahvaste juures 
14) Mis on turumajandus ja millised on selle tunnused? Turumajandus-  turg toimib nõudluse ja pakkumise omavahelisest suhtest.
eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tuli saatmine. 
OManik vastutab.
kaup- müügiks valmistatud toode, teenus, mida tarbijatele 
osutatakse
(vaba)turg - kõik jõuab tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, kui 
palju ta osta tahab, ning tootja, palju müüa soovib.
Vaba konkurents - kauba mitmekesisus, ostja valib, kust ja mida 
osta, kes ei suuda oma kaupa müüa, läheb pankrotti. 
Riik otseselt turumajandusse ei sekku
15) Millised on turumajanduse võimalikud negatiivsed küljed?  ületootmiskriisid, millega kaasneb tootjate pankrott, tehaste 
sulgemine ja tööpuudus;
ühiskonna kihistumine rikasteks ja vaesteks
16) Millised on plaanimajanduse tunnused? Kus on seda kasutatud? Plaanimajandus- majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine 
riigi poolt, Tunnused:  tootja töötab etteantud plaani järgi; riik 
määrab kaupade ja teenuste hinnad; riik dikteerib tootmist
17) Millised on plaanimajanduse positiivsed ja negatiivsed aspektid?  negatiivsed: konkurentsi puudumine, motivatsioonipuudus, töötajad 
ei ole huvitatud oma töö tulemusest, pidev defitsiit; positiivsed: kõik
on võrdsed, pole palgalõhe probleemi, tööpuudust pole
18) Mis on segamajandus? Miks on see levinuim majandussüsteem  maailmas? SEGAMAJANDUS: See on selline majandussüsteem, kus 
kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse 
sektor. Alati on sellised kaupu ja teenuseid, mille nõudmist-
pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema 
valitsus (haridus, riigikaitse, tervishoid jne.). Enamus põhja-riikides 
ongi kasutusel segamajandus. Enamus tootmisest on eraettevõtlus 
ja midagi kontrollib ikkagi riik. See on kõige levinum, sest nõudluse 
määrab turg ning riik sekkub piisavalt, et midagi väga pahasti ei 
läheks.
19) Mis on makromajandus ja mis on mikromajandus? Makromajandus  uurib riigi majandust tervikuna, uurides nt keskmist hinnataset, 
RKP, SKP, majanduskasvu, rahaturgu, inflatsiooni jms



Mikromajandus uurib kas konkreetset majandusharu (tööstus, 
kaubandus vms) või üksikisikut või ettevõtet.
20) Mida uurib SKP ja RKP. Kumb näitaja on riiklikult parem? Miks? SKP  uurib sisemajanduse kogutoodangut(riigi territooriumil toodetud ja 
tarbimisse läinud kaubad), RKP uurib rahvamajanduse 
kogutoodangut(riigi kodanike võie ettevõttete toodetud ja 
tarbimisse läinud teenuste kogumaksumus) SKP on riiklikult parem, 
kuna see näitab reaalset olukorda riigis.
21) Mida tähendavad lõpptarbimine ja vahetarbimine? Kumba arvestatakse SKP mõõtmisel? Lõpptarbimine on need tooted mis on jõudnud 
tarbijani ning mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse 
arendamiseks (arvestatakse SKP mõõtmisel) Vahetarbimine - need 
kaubad, mida kasutatakse veel teiste kaupade tootmisel
22) Kui  suur oli Eesti 2018. aasta SKP? Kuidas suhestub see Euroopa Liidu  keskmisega? EE: 26 miljardit eurot EU: 22 miljardit eurot 23) Mis on varimajandus? Mis on ümbrikupalk? Millistes majandusharudes  on nende osakaal suurim? Varimajandus on illegaalne 
majandustegevus, mille tunnus on mitteametlikult liikuv raha, mille 
eesmärk on tulude varjamine. Ettevõtjad tahavad saada paremat 
konkurentsipositsiooni, mille tõttu kasutavad nad ebaausaid 
meetmeid, nt illegaalset tööjõudu. Ümbrikupalk on mustalt teenitud 
raha ehk raha, mis on saadud ilma lepinguta tehtud töö eest, ning ei 
maksta makse. Teenindusharus-ehituses on suurim.
24) Mida tähendab majanduse tsüklilisus? Millised on selle etapid?  Majanduse tsüklilisus tähendab majanduse pidevat ja perioodilist 
langust ja tõusu. Etapid: Majanduskasv-majanduse aeglustumine-
majanduslangus-majanduse stabiliseerimine-tõus jne
25) Mis võib põhjustada majanduslangust? nt ületootmine,  ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured võlad, eelarve defitsiit 
jne
26) Mis on inflatsioon? Mis seda põhjustada võib? INflatsioon on hindade tõus, raha väärtuse langus, võib põhjustada laenamine, liigtarbimine
ja -kulutamine, mingi põhiprodukti kallinemine (nt maavara), 
psühholoogiline tegur (kaheldakse raha väärtuses, tekib uus 
tarbimislaine, tekib uus inflatsioon)
27) Kuidas saab riik kontrollida inflatsiooni? võlakirjadega (raha jääb  ringluses vähemaks, inimesed ostavad võlakirju)intressimäärade 
tõstmine (inimesed ei taha enam nii palju laenu võtta, ei osteta 
enam nii palju) -> keskpank, hoiused pangas (teatud kogus raha 
pangas, laenupiirangud)
28) Mis on hüperinflatsioon? Too näide hüperinflatsioonist. Millised  võimalused tekivad sellega seoses? Inflatsioon on situatsioon, mille 
puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See  väljendub 
kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust.
Näide: Saksamaa kahe maailmasõja vahel



29) Mis on deflatsioon? Kas majanduslikult eelistada inflatsiooni või  deflatsiooni? Keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev 
raha ostujõu kasvamine. Esineb majanduslanguse perioodidel.
Majanduslikult pigem eelistada mõõdukat inflatsiooni, sest see 
toimub majanduskasvu ajal.
30) Millised on keskpankade põhiülesanded? raharingluse  korraldamine, hinnakontroll, nõuandja riigile majandusküsimustes 31) Millised võivad täna Eesti panganduse probleemid olla? EL-ist  sõltumine, rahapesu ? Enamus panku pole Eesti omad ning ei jäta 
tulusi ja investeeringuid Eestisse
32) Millised on riigi majanduspoliitika eesmärgid? võitlus töötusega -  kõrge tööhõive
võitlus inflatsiooniga - hindade stabiilsus; kõrge ja püsiv 
majanduskasv (aga ei tohi liiga kiiresti tõusta) õiglane sissetulekute 
jaotus (sidusus)
33) Millised on otsesed maksud ja millised kaudsed? Otsesed maksud on sissetulekutelt makstavad maksud, nt maamaks, tulumaks jne 34) Mis on proportsionaalne tulumaks? Mis on selle tugevused ja nõrkused? Kõik maksavad sama palju nt 1%, tugevused: süsteem lihtne, odav ja
õiglane, soodustab konkurentsi ja välisinvesteeringuid, nõrkused: 
ühiskondlikud mässud, rikkad ja vaesed peavad sama palju maksma,
aja jooksul võivad rikkad saada liiga rikkaks
35) Mis on progessiivne tulumaks? Mis on selle tugevused ja nõrkused?  Astmeline tulumaks e maksud suurenevad vastavalt sissetulekutele, 
tugevused: vaesed maksavad vähem, rikkad rohkem, vaestele 
rohkem raha kätte. nõrkused: rikkad ei taha nii palju maksta, 
hakkavad skeemitama.
36) Millised on kõrge maksukoormuse tugevused ja nõrkused?  tugevused: riigi teenused = eelarve suureneb, mingeid teenused 
saavad olla tasuta, nt meditsiin ja haridus
Nõrkused: investeeritakse vähem, inimesed peavad rohkem 
maksma, neil käes vähem raha
37) Millised on madala maksukoormuse tugevused ja nõrkused?  tugevused: tarbimise tõus, investeeritakse rohkem, inimestel on 
rohkem raha
Nõrkused: riigi eelarves on vähem raha, s.t inimestel tuleb teenuste 
eest ise maksta, nt meditsiin
38) Mida tähendab globaliseeruv majandus? Kõik maailma riigid ja  nende majandused on omavahel seotud ja üksteisest mõjutatud 39) Millised on globaliseeruva majanduse positiivsed küljed? majanduslik  kasv, vaesus väheneb, konkurents suureneb, laiem kaupade ja 
teenuste valik, hindade alanemine, tööjõu vaba liikumine (riigid 
pingutavad parema tööjõu saamise pärast)
40) Millised on globaliseeruva majanduse negatiivsed küljed? Too näide!  tootmine toimub arengumaades, kus tekib reostus, probleemid 
inimõigustega (lapstööjõud), riikide majandused tihedalt seotud (kui



ühes midagi juhtub, on teised ka kõhuli, nt naftatehas lasti õhku, 
meil bensu hinnad tõusid)
41) Mis on WTO põhiülesanded? Kes sinna kuuluvad? Maailma  kaubandusorganisatsioon
Ülesanded:
kaubandus tülide lahendamine
kaubandus läbirääkimiste pidamine
kontrollib, et rahvusvahelisi kaubanduspõhimõtteid jälgitakse
kaubandusvõimekuse suurendamine
koostöö tugevdamine
Sinna kuuluvad 164 liikmesliiki
42) Mis on IMFi põhiülesanded? Kes sinna kuuluvad? Rahvusvaheline  valuutafond
Ülesanded:
rahvusvaheline finantskoostöö
finantsstabiilsuse hoidmine
Sinna kuuluvad 189 liikmesliiki, nt USA, Eesti, Suurbritannia
43) Kui suured on riigieelarve alused kaitsekulutused Eestis? 2% SKP-st 44) Kui palju peaks Eesti majandus kasvama aastatel 2020-2022. Kuidas  suhestub see kasv praeguse kasvuga? peaks kasvama 2.4% ja praegu on 
3.5%
45) Kirjelda riigi võlakoormust aastatel 2016-2019. Kas riigil on mõistlik  raha laenata investeeringuteks? Põhjenda! 5-10% ja on mõistlik sest 
euroopa liit proovib inflatsiooni esile tõsta
46) Kuidas defineerida väikeriiki rahvusvahelisel areenil? Riigi  territooriumi, rahvaarvu, sõjalise võimekuse, ja majandusliku 
võimekuse alusel
47) Millised on väikeriikide võimalused rahvusvahelisel areenil silma  paista? Millega paistab Eesti silma? Panustamine rahvusvahelistesse org 
ja/või turule vms, nt Skype, Eesti panus NATOsse küberkaitse alal.
48) Kes osalevad rahvusvahelises poliitikas? sõltumatud riigid, nt Eesti, rahvusvahelised organistastioonid, NGO-d, nt Punane Rist, 
rahvusvahelised suurettevõtted, nt Google
49) Mis vahe on de facto ja de jure tunnustamisel? Milliste tunnuste alusel  toimub de facto tunnustamine? de facto - tähendab midagi tegelikkuses 
eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või 
fikseeritud. Kasutatakse enamasti siis, kui peale faktide on vajadus 
arvestada veel ka teistsuguste (juriidiliste, näiliste vms) 
aspektidega.
de jure - 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste 
kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto 
('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas'). Neid väljendeid kasutatakse 
vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-
õiguslikult erinev.
50) Kes juhib riigi välispoliitikat? Mis roll on parlamendil, valitsusel,  ametnikel ja riigipeal? välispoliitika kujundavad tavaliselt valitsuse juht
ja välisminister. Parlament kinnitab ja tühistab  välislepingud ning 



otsustab välispoliitika toetamiseks riigieelarvest mineva raha üle. 
Valitsus vastutab välispoliitika elluviimise eest läbi välisministrite ja 
välisesinduste. Riigipea on rahvusvahelistes suhetes riigi kõrgeim 
esindaja, Ametnikud esindavad Eesti Vabariiki diplomaatiliselt 
välissuhtluses.
51) Saatkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid – kummal platvormil  on Sinu arvates väikeriikidel paremad võimalused enda eesmärkide 
saavutamiseks?  RO kuna seal on palju erinevaid riike koos. 
Saatkondade ülalpidamine on kallis ja need on suunatud ühe riigiga 
koostööks
52) Millised on diplomaatiliste esinduste ülesanded? Diplomaatiliste  esinduste ülesanded on riigi esindamine, kontaktide loomine, riigi 
kodanike huvide ja õiguste kaitsmine, asukohamaa majandusliku ja 
poliitilise olukorra kohta seaduslikult info kogumine
53) Mida tähendab diplomaatiline puutumatus? Kuidas on seda võimalik  ära võtta? asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, 
trahvida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista
seda on võimalik ära võtta vaid puutumatu isiku koduriigil
54) Kuidas eristuvad rahvusvahelised organisatsioonid (NGO ja GO)?  55) Millised võivad olla piirangud rahvusvaheliste organisatsioonidega  liitumiseks? 
Teised liikmed peavad hääletama uue liikme poolt, kuulumine mõnda
teise organisatsiooni, nt UNESCO liige ei saa olla ÜRO liige, 
regionaalsed piirangud: EL, tegevusest tulenevad piirangud OPEC-
nafta tootmine, ideoloogilised piirangud-islamimaade konverentsi ei 
saa kuuluda mitte-islami riik, 
56) Millised on ÜRO põhiülesanded? Kes on selle liikmed? üro põhiülesanded on rahu ja julgeoleku tagamine, riikide koostöö 
korraldamine probleemida lahendamisel, konfliktide lahendamine
57) Millist rolli mängivad ÜROs peaassamblee ja julgeolekunõukogu? Kes  on viimase liikmed? 58) Millised on OSCE põhiülesanded?OSCE on Euroopa koostöö ja  julgeoleku organisatsioon, püüab konflikti ennetada, kriisi ohjata 
ning aitab kaasa konflikti taastamisele
59) Miks loodi NATO? Millised on selle põhiülesanded? Nato loodi, et  kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust nii poliitiliste kui ka 
sõjaliste vahenditega
60) Mitu liikmesriiki on NATOs, kuna liitus organisatsiooniga Eesti? 29  liikmesriiki, Eesti ühines 2004 61) Mida tähendab artikkel 5 ja kuna on seda rakendatud? Rünnak riigi  vastu on rünnak kõikide NATO-liikmete vastu. 62) Kuidas juhtitakse NATO-t? NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi  nõukogu, mille esimees koordineerib liikmesriikide tegevust, on 
peamine kõneisik ning uurib sekretariaadi tööd
63) Milline on Eesti roll NATO-s? Miks on Eesti hinnatud partner? Eesti on  hinnatud partner, kuna peab kokkulepetest kinni ning on 
küberkaitses hea.



64) Anna üldkirjeldus järgnevatele konfliktidele: Ukraina, Gruusia, Põhja- Iirimaa. Siinkohal ei oota põhjalikku analüüsi. Miks toimus, kes olid osapooled,
tulemus, kas kriis on lahendatud?  65) Millised on Euroopa Liidu põhilised eesmärgid? Kes on selle liikmed?  EL-i eesmärk on hoida ja kaitsta oma väärtusi, tagada inimeste 
heaolu, tagada vabadus, turvalisus õiglus, soodustada liikmesriikide 
ühtekuuluvust, 
66) Milliseid on Euroopa Liidu olulisemad lepingud?  67) Millised on Euroopa Liidu põhiväärtused? 68) Millised on olulisemad institutsioonid ning kuidas neid juhtitakse?  69) Mida tähendab Schengeni ala? Kuidas aitab see kaasa Euroopa liidu  ühtsusele?  70) Kuna liitus Eesti Euroopa liiduga? Kuidas on Eesti saanud kasu sellega  liitumisest?  71) Millised on tänapäeval suurimad globaalprobleemid? (soojenemine,  prügi, vesi jne)  72) Millised tagajärjed võivad olla kliima soojenemisel? 
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused #1 Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused #2 Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused #3 Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused #4 Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused #5 Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused #6 Ühiskonnaõpetus II kordamisküsimused #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosioie Õppematerjali autor
Ühiskonnaõpetuse arvestuse kordamisküsimuste vastused 12. klassile. Sisaldab kordamisküsimusi ja nende vastuseid

Sarnased õppematerjalid

Majandus KT
8
pdf

Majandus KT

Majandus ● tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. ● Tegevus, mille eesmärk on rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Ressurssid ● ehk tootmistegurid ● Vahendid, mida on võimalik kasutada ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamiseks. ● Soovide rahuldamine ei ole alati võimalik, kuna ühiskonna soovid on piiramatud, ressursid on aga piiratud. ● Majanduse peamine ülesanne ongi saada hakkama ressursside nappuse tingimustes. Ressursse võib eristada 4 tüüpi 1. Loodusressursid ehk loodusvarad ● Maa, maavarad, mets, veevarud, taimed, loomad. ● Taastuvad ressursid: päikeseenergia, tuul, taimsed ja loomsed ressursid. ● Taastumatud ressursid: maavarad 2. Inimressursid ehk inimkapital. ● Tööjõud ehk töötajad. 3. Kapital ehk kapitaliressursid ● Reaalkapital: Tööriistad, hooned, masinad, seadmed, tehased ● Finantskapital: rah

Kategoriseerimata
Majandus KT
8
pdf

Majandus KT

Majandus ● tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. ● Tegevus, mille eesmärk on rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Ressurssid ● ehk tootmistegurid ● Vahendid, mida on võimalik kasutada ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamiseks. ● Soovide rahuldamine ei ole alati võimalik, kuna ühiskonna soovid on piiramatud, ressursid on aga piiratud. ● Majanduse peamine ülesanne ongi saada hakkama ressursside nappuse tingimustes. Ressursse võib eristada 4 tüüpi 1. Loodusressursid ehk loodusvarad ● Maa, maavarad, mets, veevarud, taimed, loomad. ● Taastuvad ressursid: päikeseenergia, tuul, taimsed ja loomsed ressursid. ● Taastumatud ressursid: maavarad 2. Inimressursid ehk inimkapital. ● Tööjõud ehk töötajad. 3. Kapital ehk kapitaliressursid ● Reaalkapital: Tööriistad, hooned, masinad, seadmed, tehased ● Finantskapital: rah

Majandus alused
Tootmistegurid-Majanduse põhiküsimused-Majandussüsteemid ja nende võrdlus
6
docx

Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus

Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majandussubjektist. RKP(rahvam

Majandus
Majandus ja Poliitika - ühiskond
3
doc

Majandus ja Poliitika - ühiskond

Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ­ riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ­ mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste vää

Ühiskonnaõpetus
Riigi juhtimine
18
docx

Riigi juhtimine

1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus?  Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest);  fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus);  valitsuskoalitsioon;  opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive);  komisjonid (alalised ja erakorralised).  Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu.  Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud.  Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erakonnal on oma

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö vastused-MAJANDUS
6
docx

Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö vastused: MAJANDUS

ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED MAJANDUS 1. Millised on tootmistegurid ehk tootmisressursid? – Loodusressursid (maa, maavarad, mets, veevarud); inimressursid (tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3. Peamised majandussüsteemid ja nende iseloomustus: naturaalmajandus, turumajandus, käsu ehk plaanimajandus. – Tava ehk naturaalmajandus: tootmine algeliste vahenditega iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmine, mõned ettev

Ühiskond
Ühiskonna majandamine
10
doc

Ühiskonna majandamine

Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ­ ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum ­ teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes rahuldada inimeste

Ühiskonnaõpetus
Majandus
4
docx

Majandus

1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu saamata jäänud tulu loeta

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun