Vastne- tuk.Mned elavad vees-ujurid.Jalad moondunud ujujalgadeks.varuvad hku- rvtoidulised.kukrikud.Emane jaanimardikas helendub.jahu ja leivamardikas,nahankid-elamutes. ________________________________________________________________________________ _______________________________ KIILID JA PURUVANAD Keha:sale ja pika tagakehaga.Kaks suurt liitsilma.Tiibu hoiab kere krval.Toit:viksed putukad.PNISMASK.Vastsed-rvtoidulised. Puruvana vastsed elavad torukujulistes majakestes ja toituvad taimedest.Valmikud tagasihoidliku vlimusega,lendavad kohmakalt.Tiibu katavad ehmed. EHMESTIIVALISED.Tiivad asetavad katusjalt tagakehale.Ehmestiivaliste vastsed elavad vees ja on taim vi loomtoidulised.Ehitavad koja,pnisvrgu vi elavad veephjas. ________________________________________________________________________________ _______________________________ KAHETIIVALISED Kahetiivalistel on kaks tiiba,teine tiivapaar on silinud kahe sumistina. SSED
Kuidas Jonksu endale pruuni nahavärvi sai e. kuidas Jonksust neegrite esiema sai Ennevanasti olid kõik inimesed heleda nahaga. Samuti nägid nad välja üpris ühesugused. Kandsid kõik ühesuguseid soenguid ja sarnaseid riideid, elasid oma majakestes ning sõid enda kasvatatud toitu. Niisiis elas ühes sellises linnas üks tüdruk, kellel nimeks Jonksu. Ta oli rõõmsameelne ja tragi tüdruk, armastas palju uurida ja tegutseda. Sageli sattus ta sekeldustesse ning inimesed arvasid, et ta peaks olema ettevaatlikum. Joksu aga ei tahtnud olla ettevaatlik, tema tahtis palju avastada ja kõike proovida. Nii juhtuski kord, et Jonksu leidis ükskord imeliku kivi. See ei olnud üldse tavaline kivi vaid väga eriline
Vihmametsades kasvab palju erinevaid taimi. Väikesel alal on väga palju eri liiki puid ja taimi, mis erinevad üksteisest ainult natuke: kas lehtede värvi, kuju järgi või erinevad puud puukoore lõhna ja maitse poolest. Väiksemaid taimi on samuti rikkalikult. Maastik on Brasiilias vahelduv: esineb palju künkaid ja ka palju tasast maad. Seal on ilusaid koski ja mägesid. Külas, kus Pille elas, oli vähe inimesi. Nad elasid väikestes majakestes ja pesid ennast ja riideid lähedal asuvas sogase veega ojas. Mida sain teada Kohalikele inimestele meeldib süüa magusat ja juua kokteile. Brasiillastele on meelepärane ka riis ja puuviljad ning liharoad. Brasiilias on rahvusspordiks jalgpall. Igal väiksemalgi külal on oma jalgpalliplats. Neil on palju häid muusikuid ja nende üks suur pidustus on karneval. Parimad karnevalid ongi Brasiilias. Inimesed räägivad erinevaid murrakuid. Brasiillased on
ääres seismine, märkamata piibu kustumist, lasevad aimata tema ,,murede valulikkust." Turja Laas tunnistab: ,,Rumal õpib elukoolis, aga kes enne õppinud, sel jääb mitu nuhtlust nägemata." Oskust oma eluga rahul olla õpetab Turja Laas ka noorematele: "Ega inimene pole tulnud siia maamuna otsa oma sisikonda täis ajama [], kui on siis sööme jälle []." Rannainimesed elasid väikestes tagasihoidlikes majakestes, kuid nendes oli olemas kõik eluks vajalik. Kümmekond väikest madalat eluhoonet, pukktuulikud, võrgumajad, aidad, meremudaga vooderdatud laudauksed ja veest lakutud ning jääst hööveldatud kaldakivimürakad: niisugune oli tüüpiline rannaküla, kus toimetasid oma toimetusi karmiilmelised, mõtlikud taadid ning kipuvad maailma meredele ja mandritele noored. Kombeks oli pidada pidustusi, kuhu tuli kokku kogu rannaküla rahvas
hommikusöögiga Vabajavaveetmisvahendid X X Xxx X (pallid jms) Grilli/ lõkkekoha X Xx Xxx Xx kasutamine Kuna Waide on põhiliselt majutaja, siis ööbimine enamus klientide osas on väga oluline. Eriti just turistide osas. Äriinimesed ja juhukliendid ööbivad harvem. Karavanigruppide majutus on oluline selles osas, et nad soovivad palatsi, kuhu oma sõiduk parkida. Majakestes ööbimist kasutavad nad harva. Juhuklientideks on pigem sellised, kes soovivad mingit pidu või peielaudasid pidada. Äriinimestest jäävad üldjuhul ööbima seminari korraldaja või siis inimesed, kes on kaugelt tulnud.. Toitlusatmine koos hommikusöögiga on kõigile oluline ning kuna see kuulub hinna sisse, siis kasutatakse seda ka sageli. Eraldi toitlustamine on samuti oluline kõigile. Pikk koosolek äriinimestel seljataga, siis lõunat süüa tahavad kõik.
(et vältida nakatumist). Söödaanumad tulebpaigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6...8 nädala vanuseni. Seejärel viiakse nad noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Peetakse lõastatult või vabalt rühmasulgudes. -6 elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Suvel peetakse mullikaid ööpäevaringselt karjamaal, kus neile antakse juurde mineraal- ja jõusööta
harimine, seemnete külvamine, viljade koristamine) saab muuta osaks elamustootest, mille käigus tutvutakse vanaaegsete töömeetoditega. Teemapargis võiks luua justkui ajajoone mineviku tsoon, tänapäevane ala ja futuristlik tsoon. Nii saab külastaja liikuda erinevate ajajärkude vahel - viibida kiviaegses, muinasaegses ja ka tänapäevases keskkonnas ning mõtiskleda ka tuleviku üle futuristlikus tsoonis. Majutust pakkuda vana aja stiilis, tänapäevastes huvitavalt disainitud majakestes ja futuristlikes majakestes, kus arendajad saavad kasutada oma tulevikuvisiooni ja loomingulisust. Mineviku tsoonis peaks olema võimalikult vähe tänapäevaseid vahendeid. Seal saab proovida vanaaegseid töömeetodeid, ööbida ajaloolises kodus ja panna selga sellised riided, mis on omased teatud ajajärkudele (nt. Kiviaeg, muinasaeg). Kogu toit on kohapeal kasvatatud ja külastaja saab osaleda toidu saamine protsessis (maa harimine,
Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Esimese elukuu jooksul antakse neile (lüpsisooja!) täispiima, 6-7 l päevas. 2-3 elunädalal hakatakse andma peenekõrrelist ja kvaliteetset heina. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6...8 nädala vanuseni. Seejärel viiakse nad noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Peetakse lõastatult või vabalt rühmasulgudes
Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Esimese elukuu jooksul antakse neile (lüpsisooja!) täispiima, 6-7 l päevas. 2-3 elunädalal hakatakse andma peenekõrrelist ja kvaliteetset heina. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6...8 nädala vanuseni. Seejärel viiakse nad noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Peetakse lõastatult või vabalt rühmasulgudes. Kasvu ja arengu
vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Esimese elukuu jooksul antakse neile (lüpsisooja!) täispiima, 6-7 l päevas. 2-3 elunädalal hakatakse andma peenekõrrelist ja kvaliteetset heina. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6...8 nädala vanuseni. Seejärel viiakse nad noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Peetakse lõastatult või vabalt rühmasulgudes. Kasvu ja arengu
Alles kolhooside rajamisega võeti kasutusele nn suuremahuline põhjapõdrakasvatus. Jenissei jõel püüti valget vääriskala (omul, nelma, siig, tsir) võrkude ja noodaga. Eenetsite peamiseks toiduks on toores, külmutatud, keedetud, soolatud kala ja põhjapõdraliha nagu teistelgi regiooni põlisrahvastel. Eenetsid elasid püstkodades. Tänaseks on suur osa eenetseid sunniviisilise paiksustamisega seoses asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad ka teisaldatavates majakestes ehk balokkides või tsummides. Vaid alla poole elanikest tegeleb traditsiooniliste elatusaladega (Krivonogov 1998: 50; andmed aastatest 1991-1993). SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandini olid eenetsitel patrilineaarsed klannid. 20. sajandi alguses kujunesid tähtsamaks naabrusel põhinevad sotsiaalsed grupid (nendesse kuulus ka neenetseid ja nganassaane), kus tegeldi põhjapõtrade ühiskarjatamise, metsikute põhjapõtrade küttimise ja kalapüügiga
annaabi.ee 
