5. Nina koosneb ninaõõnest, haistmisrakkudest, haistmiskarvadest ja närvikiududest. 6. Sissehingamisel satuvad lõhna molekulid ninaõõne haistmispiirkonda. Seal lahustuvad aineosakesed limas ning ärritavad haistmisrakkude karvakesi. Tekivad närviimpulsid, mis liiguvad peaajju. Peaajus teahkse lõhn kindlaks. 7. Keel koosneb keelenäsadest ja maitsmispungadest. 8. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse. 9. Kuulmist kahjustavad müra, kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, viirushaigused ning ravimid. Tasakaalu kahjustavad sisekõrva kahjustused(traumad, põletikud, kasvajad jne). Maitsmist kahjustavad nohu, suitsetamine, vananemine. Haistmist
- haigused - ravimid 9. Keele maitsmiselundid oskad teha skeemi ja näidata asukohta Keelenäsad (keelel) 2 Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Maitsmispungad (keelenäsas) Tunderakud (maitsmispungas) 10. Haistmiselund (haistesibul, haisterakud), asukoht ja omavaheline seos. 11. Nimeta 3 põhjust, miks on maitsmine ja haistmine inimesele olulised? - et teada saada, kas toit on värske / kas toit on söödav või mitte - tunda/haista ohtu 3
Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad aju maitsmispiirkonda, kus maitsed eristatakse. Inimene tajub viit põhimaitset: soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit (segu soolasest ja vürtsikast maitsest)
5) Mis on keelenäsad, kus need paiknevad ja mis on nende ülesanne? Keelenäsad on erineva ehitusega näsajad moodustised keelel, mille külgedel on tunderakud. Keelenäsad paiknevad keele pinnal ja nende ülesanne on läbi tunderakkude, aineosakeste ärrituse toimel saadavad tunderakud ajju närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. 6) Millised on maitsmise etapid? Maitsmise etapid on 3 1)Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse 2)Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsi 3)Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore ossa, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. 7) Mis mõjutab maitsmismeelt? Maitsmismeelt mõjutab nohu, toidu temperatuur, suitsetamine, vanus. 8) Kõrva ehitus, kuidas toimub heli liikumine ja sellest impulsi saamine kuulmiselundis? 9) Miks füüsikaliselt kuuleme erinevaid helisid? Mis vahemikus?
3. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on justkui omalaadne mikrofon mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Heliallika liikumisteekond. Kõrvalest Välimine kuulmekäik Trummikile Kuulmeluuksed Tigu Maitseaisting 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. 2. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. 3. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. Lõhnaaisting 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse. 3
tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, kus paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites) ärritavad vastavaid meelerakke Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus KUIDAS ME TUNNEME LÕHNA? Limas Mööda Sissehingamiseg lahustunud närvikiude a satuvad aineosakesed kanduvad aineosakesed ärritavad impulsid peaaju ninaõõne haistmisrakkude vastavasse haistmispiirkond karvakesi, piirkonda, kus a põhjustades lõhn kindlaks
16. Kuidas toimub haistmine? Vastus: Sissehingamiselt satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse. 17. Kuidas, mille abil ja milliseid maitseid inimene tunneb? Vastus: Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad osakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitsed eristatakse. Inimene tunneb viit põhimaitset: soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit. 18. Kuidas maitseaisting kujuneb?
Maitsmispungad omakorda paiknevad keele maitsmispapillidel (vall- , seen- ja lehtpapillidel). Maitsmisrakkude eluiga on ainult 10 päeva, mille järel basaalrakust arenenud uus maitsmisrakk vahetab välja vana. Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate
Maitsmispungad omakorda paiknevad keele maitsmispapillidel (vall- , seen- ja lehtpapillidel). Maitsmisrakkude eluiga on ainult 10 päeva, mille järel basaalrakust arenenud uus maitsmisrakk vahetab välja vana. Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate
annaabi.ee 
