Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Tegemist on nn keemiliste meeltega, mis detekteerivad nii keskkonnas kui ka sealt organismi jõudnud ainete tähendust organismile. Oluline on maitsmis- ja haistmismeele koostöö. Psühhiline väljund sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti Maitsmise meelerakud asuvad täiskasvanud inimesel keele pealispinnal. Koos indiferentsete rakkudega moodustavad nad keelepapillide epiteelis 40-60 elemendist koosnevaid rühmi maitsmiskarikaid. Kokku on täiskasvanud inimesel mõni tuhat maitsmiskarikat. Näsade vahel paiknevad näärmed nõristavad sekreeti, mis igast küljest uhub maitsmiskarikaid. Maitsmisrakkude distaalsed, ärritaja suhtes tundlikud otsad on kurrutunud mikrohattudeks. Mikrohatud ulatuvad välja ühisesse ruumi, mis maitsmispoori kaudu suubub näsa pealispinnale. Ärriti aine molekulid jõuavad meelerakkudeni difusiooni teel läbi pooride. Maitsmisrakkude vahetumine toimub märkimisväärselt kiiresti.
kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1-5 maitsekarikat, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknead keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsekarikat) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsekarikaid esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsmiskarikaid umbes mõni tuhat. Tipus olevad mikrohatud moodustavad vastuvõtva välja: Moodustavad sünapsi sensoorsete närvidega oma põhimikul: Tugirakud; Basaalsed rakud. Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub spetsiifilises äratundmiskohas, selle tagajärjel tekib ioonkanalite läbilaskvuse ja membraanipotentsiaali muutus. kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse. Siis vallanduvad
haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.. Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkuks-see põimud teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid.
haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.. Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkuks-see põimud teiste samalaadsetega 15-20 haistmisnärviks. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid.
praepiriformisesse ja lobus piriformisesse, amügdalasse ja entorinaalkoorde, millest sugenevad ühendused hippokampuse, hüpotalamuse, retikulaarformatsiooni ja talamuse-korteksi orbitofrontaalpiirkonnaga. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Maitsmismeele sensorid: sensoritena talitlevad spetsiaalsed epiteelrakud paiknevad keelel ja selle lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates. Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Maitsmisteed ja keskused: keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani nn facialis, tagumisest osast nn glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast nn vagus; nucleus tractus solitarius ajutüves; Lemniscus
26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Maitsemeele tähtsus: toidu kontrollimine enne seedekanalisse minemist. Erinevate keemiliste ainete ja nende gruppide detekteerimine: süsivesikud magusad, NaCl soolane, happed hapud, valgud ja aminohapped võivad anda erinevaid maitseid. Maitse- ehk maitsmissensorid asuvad kelle pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse- ehk maitsmiskarikaid. Seennäsasid on 100-200, asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1-5 maitsekarikat, mis reageerivad magusale, soolasele ja hapule. Lehtnäsad asuvad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad asuvad keelepäral (e tagumisel osal). Igaühes umbes 200 maitsekarikat. Maitsekarikaid esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsmiskarikaid umbes mõni tuhat.
97) Maitsmis- ja haistmismeel. MAITSMINE ja HAISTMINE põhinevad spetsiaalsete meelerakkude selektiivsel ja väga tundlikul reageerimisel teatavate keemiliste ühendite molekulide suhtes. Maitsmismeel võimaldab loomal või inimesel kontrollida toidu kvaliteeti ja reflektoorselt mõjutada seedenõrede sekretsiooni nii koguse kui ka koostise osas. Maitsmisrakud paiknevad keelel ja neelus. Koos epiteelirakkude ja indiferentsete rakkudega moodustavad sensoorsed rakud (maitsmisrakud) maitsmiskarikaid e. maitsmispungi, mida on kokku mõni tuhat. Maitsmispungad omakorda paiknevad keele maitsmispapillidel (vall- , seen- ja lehtpapillidel). Maitsmisrakkude eluiga on ainult 10 päeva, mille järel basaalrakust arenenud uus maitsmisrakk vahetab välja vana. Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt
97) Maitsmis- ja haistmismeel. MAITSMINE ja HAISTMINE põhinevad spetsiaalsete meelerakkude selektiivsel ja väga tundlikul reageerimisel teatavate keemiliste ühendite molekulide suhtes. Maitsmismeel võimaldab loomal või inimesel kontrollida toidu kvaliteeti ja reflektoorselt mõjutada seedenõrede sekretsiooni nii koguse kui ka koostise osas. Maitsmisrakud paiknevad keelel ja neelus. Koos epiteelirakkude ja indiferentsete rakkudega moodustavad sensoorsed rakud (maitsmisrakud) maitsmiskarikaid e. maitsmispungi, mida on kokku mõni tuhat. Maitsmispungad omakorda paiknevad keele maitsmispapillidel (vall- , seen- ja lehtpapillidel). Maitsmisrakkude eluiga on ainult 10 päeva, mille järel basaalrakust arenenud uus maitsmisrakk vahetab välja vana. Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale
annaabi.ee 
