skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia Paranoidne skisofreenia tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Hebefreenne skisofreenia emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired käitumine on inadekvaatne ja impulsiivne ning tavaliselt maneerlik meeleolu lame ja inadekvaatne mõttekäik desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu. isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel halva prognoosiga
jääb tihti arusaamatuks - mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jäid - suitsidaalsuse oht *PARANOIDNE SKISOFREENIA a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted b) kuulmishallitsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F30-F39 MEELEOLUHÄIRED - meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas - meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus *DEPRESSIOON (kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või ilma) - alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine *tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine *alanenud enesehinnang ja eneseusaldus
mutism - tummus, stuupor ● Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine 10. Paranoidse skisofreenia tunnused - Paranoilised luulumõtted (keegi tahab sulle halba, jälitab jms) - Auditoorsed hallutsinatsioonid (keegi annab käsklusi, ähvardab vms) - Tajumishäired - keegi elab sul sees, suu on karvu täis jms - Maitsehallutsinatsioonid - tuntakse, et toit on mürgitatud vms 11. Positiivsed ja negatiivsed sümptomid Positiivsed sümptomid on need, mis lisavad midagi. Näiteks hallutsinatsioonid, psühhoos, illusioonid, treemor Negatiivsed sümptomid on need, mis halvavad või võtavad nö midagi ära (funktsiooni alanemine). Näiteks depressiivsed sümptomid, stuupor 12. Luululise häire diagnoosimise kriteeriumid Tunnuseks luulumõtted.. Peavad avalduma vähemalt kolm kuud ning olema seotud selgelt
tegemist on subjektiivsete elamustega) Illusioon e. eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine (nt vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana); füsioloogilised illusioonid, pareidoolia. Hallutsinatsioon tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega (objektidega). 1)kuulmishallutsinatsioonid 2) nägemishallutsinatsioonid 3)haistmishallutsinatsioonid 4)maitsehallutsinatsioonid 5)puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid 6) vistseraalsed hallutsinatsioonid(keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused) 1)hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium; 2)hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid (hypnopompic h.) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja
- Katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine jne F20 Paranoiline skisofreenia (kõige levinum) - Püsivad paranoilised luulumõtted - Hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed - Sagedaseimad näited: o Tagakiusamise-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus-, kiivusluulu mõtted o Kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi; viled, suminad või naer o Lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelpetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F20.1 hebefreenne skisofreenia - Juhtivaks on emotsionaalsed häired lamenenud ja Inadekvaatne meeleolu, itsitamine või enesega rahulolev naeratus, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused, stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant)
tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired
tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu-, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu (armukadedus või arvamus, et kõik tahavad sind) mõtted kuulmishallutsinatsioonid, mis annavad käsklusi või ähvardavad; mitteverbaalsed (nt viled, suminad, naer) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid; seksuaalsed või muud kehalised meelepetted; harva nägemishallutsinatsioonid vägivaldsus tuleneb hirmust F25 skisoafektiivsed häired Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema üheaegselt või vähemalt ei tohiks nende vahe ületada paari päeva. F30-F39 Meeleoluhäired
Kuulmishallutsinatsioonid – skisofreenias kõige tavalisemad. Kõige tavalisem et inimene kuuleb oma mõtteid kaja või helina. Keegi võib ka tema tegevusi kommenteerida. Joodikud vestlevad inimestega nt joodik rääkis köögilaua taga linnavalitsusega. Nägemishallutsinatsioonid – tekivad kui peaaju on tugevalt kahjustada saanud nt trauma, võib ka deliirium olla. (smurfid tulid asju kokku pakkima ja ahju siibrist hakkas vett jooksma) Haistmishallutsinatsioonid – pigem vanainimesed. Maitsehallutsinatsioonid – moondunud maitsed, toidul mürgi maitse Puute- e taktilised hallutsinatsioonid – ussid roomavad üle selja – deliiriumihaigetel pigem Vistseraalsed hallutsinatsioonid – keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused. Veidrad kirjeldused et midagi liigub keha sees. (2 ussi roomas kopsust maksa, kas oli tunne ka?). võib ka olla päris haigus lihtsalt. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid – tekivad vahetult enne uinumist, üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, v
väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. · Suitsidaalsuse oht! Paranoidne skisofreenia · (a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; · (b) kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; · (c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Äge psühhootiline episood · äge algus (kahe nädala vältel) · seos ägeda stressiga F30-F39 Meeleoluhäired · Meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Depressioon · alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine
annaabi.ee 
