selle inimestele huvitavaks ja moodsaks ning tekitades sööjas äratundmisrõõmu lapsepõlvest. Restoran Mekk kogub ning kasutab põlvest põlve edasi antud eesti vanu retsepte oma toitude inspiratsiooniallikana. Nende menüüs pakutakse näiteks sülti mustsõstrazeleega, punapeeti kitsejuustuvahuga, siiga foie gras'ga ning omatehtud musta leiba ning karaskit. Kui külastan vahest pidulikul puhul Mekki, suudavad pakutavad road mind alati üllatada ning suurt maitseelamust pakkuda. Vana ja uue toidukultuuri põimimine töötab hästi ning pakub huvi. Peakokk Rene Uusmees on edasi arendanud just nimelt oma vanaema pärandatud retsepte. See on ehtne ning eeskujulik näide Eestile hinnalise kultuuripärandi hoidmisest. Iga inimene loob uut ning hoiab vana kultuuripärandit oma viisil. Toidupärand on tähtpäevadel inimeste lahutamatu osa
eristada ka mitut tarbijarühma. Näiteks inimesed, kes ostavad nädalalõppudel paki sinihallitusjuustu, kilo valgeid viinamarju ja kahesajakroonise pudeli valget veini, mille päritolumaad ja aastakäiku hinnates nad on umbes 75 % kindlad, et pudeli tagaküljele vaadates näevad nad seal viinamarjasordi nime Chardonnay(jama). Taolisi inimesi enamasti ei näe leti taga sente lugemas, et oma Laua lapikut kätte saada. Esimese näite puhul julgen ma oletada, et otsitakse maitseelamust ja midagi, mis tekitaks parajalt lõbusa tuju, et seltskondlikku vestlust natuke elavdada. Teise näite puhul ei ole asjade lahti seletamine nii lihtne, sest minu arvates ei maitse viin hästi, mingit stiilitunnetust ta ei näita ja liigtarbimise puhul muudab ta inimesed ilma kriitikameeleta ahvideks.(teist näidet pole ju toodudki) Tegelikult on massilise kange alkoholi tarbimise põhjuseid mitu, noortele on tegu millegi
Mõningatel juhtudel kääritatakse rose-veini ka teist korda. Pärast veiniselgitamist pannakse ta lühikeseks ajaks terasnõudesse laagerduma, mille järel vein pudeldatakse. Vaata ka lisa 2. Roosa veini valmistamise joonist. Rose iseärasuseks on just see, et ta peab olema noor ja värske. 11 TARBIMINE Temperatuur Miski pole veini serveerimise juures olulisem õigest temperatuurist see võib mitmekordistada maitseelamust, aga ka selle täielikult rikkuda. Kui valgeid veine serveerida liiga soojalt, on nad peaaegu eranditult igavad ja tuimad ning külmalt serveeritud punased veinid kaotavad harilikult tervenisti nii lõhna- kui maitsebuketi. Õige temperatuur: 5-8°C enamik magusaid valgeid 15°C valge Burgundia vein veine, vahuveine 16°C punane Burgundia vein 9°C Rose'd, enamik kuivi valgeid
" ,,Üks lemmikütlusi, eriti vanemal põlvkonnal on, et noorus on hukas. Tegelikult ei saa selles kohe kindlasti süüdistada ainult segaduses noori. Eks istu ju seesama noor anna nii- öelda hukkamõistminst oma perega ühes lauas, kui vanaisa viinapitse tühjendab ja väga lõbusasse olekusse jääb." ,,Siiamaani on lõunamaades alkoholitarbimise kultuur teistsugune kui meil. Seal juuakse kuni kaks klaasi veega lahjendatud veini õhtusöögi kõrvale, et maitseelamust parandada. Meie ühiskonnas juuakse peamiselt selleks, et purju jääda." ,,Ühest joomapühast teiseni, aastast aastasse, lausa kirstuni välja, me joome ja joome. Ning ka surma puhul, isegi kui juhtud olema surnud maksapuudulikkusesse võetakse peielauas mälestuseks pits." ,,Alkoholi tarbimine on tihedalt seotud ühiskonna tavadega. Eestlased pruugivad põrguvett kõikvõimalikel tähtpäevadel, bankettidel, firmasisestel üritustel, ka õhtusöögi kõrvale
maikuus ning "uus" heeringas, mida nauditakse toorelt. Hooaja esimene heeringasaak äratab alati suurt huvi, sest enamus sellest läheb kuningannale ja tipprestoranid võistlevad endale ülejäägi saamise au eest. Septembrist märtsikuuni süüakse rohkelt ka Zeelandi austreid ja tigusid. Holland on eriti tuntud oma õllekultuuri poolest, püsides maailma õlleeksportijate tipus. Nii Amstel, Breda, Grolsch, Heineken kui ka Oranjebook õlled pakuvad omamoodi maitseelamust. 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu Stamppot kartulipudru ja juurviljade segu vorstikestega, mis sisaldab sibulaid, porgandit ja kaalikat. Snert tihke hernesupp serveerituna rukkileiva ja peekoniga, mis on peaasjalikult talvine kehakinnitus. Poffertjes pisikesed magusad pannkoogid umbes 3-sentimeetrise läbimõõduga Patatje oorlog friikartulid majoneesi, pähklivõi ning hakitud sibulaga
Veinid peaksid olema eelkõige happelised ja värsked. Happeline vein taandab toorjuustude rasvasust ja need tunduvad tõeliselt värsketena. (Kuidas sobitada juustu ja veini) 2.2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert) Tiheda valgehallituse kihi all on juustud pehmed ja täidlaselt rasvased. Tänu rasvasusele ja kahvatule kreemisusele nõuavad need juustud veinilt happelisust, puuviljasust ja piisavat alkoholisisaldust. Sampanja mullid koos juustuga elavdavad maitseelamust. Küpsedes lisandub valgehallitusele oranzikaid toone ja maitse intensiivistub. Selliste täiseas juustude juurde tuleb võtta marjaseid ja mahlaseid punaseid veine.(Ibid) 2.2.3 Pehmed pestud pinnaga juustud (näiteks Langres, Munster, Livarot) Mõned nimetavad neid ekstreemjuustudeks, sest need lõhnavad läbitungivalt. Just need juustud on asjatundjate erilised lemmikud. Kes juustusõpradest poleks kogenud reisilt naastes
Ja seega kasutan minagi oma põhiroas seeni. Järelroaks pakun hapukoorega küpsetatud õunu. Need on väga vahvad ja väga maitsvad. Õunad on meile kätte saadavad aastaringi, kas siis puuotsast või keldrist. Õun on väga tuntud, mitte ainult euroopas vaid ka lõuna maades. Õunad valmistan ahjus ja kastan üle hapukoore-munaseguga ning serveerin melissi ja kaneeliga. Minu toidud on kindlasti iga vanuserühmaga inimestele. Need pakuvad külluslikku maitseelamust ja rohkelt värve. 5 3.1 Eelroog Köögivilja TOIDU NIMETUS segasalat portsjoni 0,15 kg kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind Retsepti kaal Valmistamise kaal 18% ta
Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti väga kaugel, käis isegi saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. (Meeder 1998: 15) 1.2. Veinituristid Kahtlemata pole olemas stereotüüpset ,,veinituristi". Veinitööstus jagab oma külastajad kategooriatesse. Ühed on niiöelda tavalised turistid, kes soovivad maitseelamust. Nemad moodustavad 5%-30% kõikidest külastajatest. Teise kategooriasse kuuluvad niiöelda haritud joojad, kes lisaks maitseelamusele soovivad informatsiooni kõige kohta, mis puudutab veine. Kolmanda kategooria turistid jäävad esimese ja teise kategooria vahele. Neil pole erilisi teadmisi veinide kohta, kuid nad on nõus kogema nii palju kui võimalik ning joovad veini regulaarselt, et teha planeeritud külastusi veinitehastesse
Lõhesuppi- Mõnusalt koorene, vitamiini rohke lõhesupp. Kihilist heeringasalatit- kergelt sinepiline, kihiline salat Seenesalatit- Mõnusa metsa tundega, kevadine seenesalat. Kartuli-lillkapsa vormi- Vitamiini ja värvirohke tervislik vorm. Astelpajukissell kohupiimavahuga- meeldiva koosluse ja maitsega suviselt värskendav magustoit. Kuidas: Kasutades erinevaid tehnoloogiaid, vahendeid ja oskusi kombineerides, valmistame maitsvaid toite, mis ainult ei paku meeldivat maitseelamust vaid annab mõnusa tunde päevale. 4 Toidud Koorene lõhesupp TOIDU NIMETUS Koorene Lõhesupp portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid kokku 30 Valmistamise Hind km- Retsepti kaal kaal ta 1 Kao 1 x x Ühiku Retsepti
öelda, millega Jüri Muttika teises näitelauses öeldud tegelt sobib. Samas võib siiski kõik modaalpartiklid lausetest välja jätta, ilma et sisu kannataks, sest need sõnad annavad edasi ütleja hinnangut, andes lausele värvingu. Kolmandas näitelauses tuleb see väga selgelt välja: k kõlab kuidagi lühidalt aga tegelt sügavmagus oleks õige, kus Jüri Muttika püüab edasi anda, et maasikad maitsevad päriselt või reaalselt, tegelikkuses väga magusalt, et anda oma emotsiooni ja maitseelamust televaatajatele edasi. 3.5. Jutustava lause vormis küsimused Jüri Muttika esitas intervjuude käigus kolm sellist küsimust, mis struktuuri järgi peaks olema jutustavad laused, ent intonatsioonitõusu järgi on aru saada, et inimene on tahtnud küsimust esitada. „Eesti keele käsiraamatu“ järgi on suulises keeles tavaline väljendada küsimust tõusva intonatsiooniga. See võib olla ajakirjanduslik mõju, sest