............................................................................ 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat seletab lahti jätkusuutliku arengu ehk säästliku arengu mõiste ja annab infot selle esmakordsest mainimisest. Referaadis on kirjeldatud ka jätkusuutlikku arengut Eestis ja maailmas. Referaadi sisu jaguneb kolmeks suureks teemaks: jätkusuutliku arengu mõiste ja selle ajalugu; jätkusuutlik areng maailmas; jätkusuutlik areng Eestis. Jätkusuutlik areng ehk säästlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Dretske pakub välja kolm võimalikku vastust, miks Buster käitus nii nagu ta käitus ja välistab neist kaks: 1) Buster nägi enda poole suunduvat krussi. See variant ei sobi, kuna tegemist polnud ju krussiga. (1995, 1285) 2) Ta nägi, et miski, mis näeb välja nagu kruss (olles nii K kui U), tuli tema suunas. See selgitus ei sobi, kuna ta pole piisav, sest ta ei ütle midagi selle kohta, mida Buster usub selle kohta, mida ta näeb. Vaid paljalt nägemise mainimisest ei piisa näitamaks, mis on see, mis käivitab Busteri reaktsiooni eemaldumise. (Ibid, 1285) 3) Buster eemaldub, kuna usub, et see, mida ta näeb, on kruss (karvane uss-nõelaja) ja ta ei taha nõelata saada (ehk siis ta kardab krusse). Siit me saame järeldada Dretske sõnul, et kuna Busteril oletatavasti oli olemas instinkt valuvältimiseks, siis tema valulised kohtumised krussidega viisid ta uue võime omandamisele ehk
kuriteona kirjas. Õigusdogmaatiline süüteomõiste - § 2 lg 2 2. KarS deliktistruktuur: süüteokoosseis, õigusvastasus, süü (§ 2 II) Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud. Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st süüvõimeline. Süüdivus tuvastatakse ainult konkreetse episoodi puhuks, mitte kogu eluks. 3. Põhidelikt ja tuletised Tegu, mida kontrollime algab põhideliktist. Teatud juhtudel me nendime, et pole tegemist põhideliktiga. Isikud ei vastuta paarikaupa, isegi kui nad tegutsevad koos. Alati tuleb käituda igaühe käitumist eraldi
tähtsamateks omadusteks on nimi ja aluspunkt. Selle aluspunkti suhtes on paigal kõik plokki kuuluvad üksikobjektid ja seda punkti nimetatakse ka sisestuspunktiks. Plokki on soovitatav koondada sellised joonise üksikosad, mida on vaja korduvalt kujutada kas sama suurelt või erinevates suurustes (meie vaatama oma harjutustunnis kirjanurka, mida saab sisestada erinevatele kirjanurgaga varustamist vajavatele joonistele). Edaspidi piisab ploki nime mainimisest, et kogu plokki koondatut joonisele tuua. Plokki saab välja kutsuda ja kasutada: 1) valides ülevalt menüüst Insert- Block. 2) Kirjutades käsuribale INSERT. Ploki väljakutsumisel saab teda pöörata, muuta selle mõõtkava ning ka pikkuse ja laiuse suhet, suunda ning plokki siis joonisel suvalisse kohta viia. Ploki üksikosad võivad kuuluda ka mitmesse kihti. Sel juhul tulevad ploki sisestamisel temaga 32
ENNE punkti, milles kasutatakse vastavat teost. Viidatud teoste täielikud kirjed on töö lõpus kirjanduse loetelus (NB! Mitte kasutada seal jutumärke!) Kui Teie töö piires esineb mitu sama perekonnanimega autorit, tuleb lühikirjesse lisada eesnime täht: (Normet, I. 2002: 77) ja (Normet, L. 1990: 15-16) Kui autoreid on kaks või kolm, tuleb kõiki mainida ja eristada semikooloniga: (Saro; Pappel 2008: 15) Kui autoreid on rohkem kui kolm, piisab esimese mainimisest ning lühendi jt lisamisest: (Lippus jt 1995: 20) Kirjanduse nimestikus on eesnimed kõigil autoritel välja kirjutatud. (Kui pole võimalik kindlaks teha, siis jääb nii nagu on tiitellehel.) Kui kasutate tsitaati, mille autor erineb kasutatava raamatu või artikli autorist (s.t artiklis või raamatus on kedagi teist tsiteeritud, Teie aga soovite ka oma töös antud tsitaati kasutada), peab Teie eelnevast tekstist selguma tsitaadi autori nimi, viide aga läheb Teie poolt otseselt kasutatud
mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele“*14. Kompenseeriva konsti- tutsionalismi teooria vaimus peavad seda laadi deklaratsioonid liikmesriike lepitama Euroopa Kohtu seisukohaga, et „ühenduse õigusakti kehtivust või mõju liikmesriigis [ei saa] mõjutada väited, et see on vastuolus liikmesriigi põhiseaduses sätestatud põhiõigustega või põhiseadusliku korra põhimõtetega“*15. Samas on selge, et põhimõtete mainimisest ei piisa. Samaväärne on nende kaitse vaid siis, kui EK võtab liikmesriikide põhiseaduste sisu sama tõsiselt kui liikmesriigid ise. Kahes õiguskorras tagatavat kaitset võrreldes ei saa piirduda õigusaktide tekstide kõrvutamisega. Sama oluline – kui mitte olulisem – on eri õiguskordade norme tõlgendavate ja rakendavate institutsioonide põhiõigussõbralikkus. Peab möönma, et põhiõiguste kaitsjana ei paista EK just kõige paremas valguses. Samuti ootas EK 2000. aastani,
Järgnevas kahes on osa peatükke välja jäetud ning see tõttu on nende nõuded leebemad. Standardeid rakendatakse läbi kodumaiste standardiseerimise organisatsiooni, kes väljastavad sertifikaate. Sertifitseerimine tähendab seda, et vastava kvalifikatsiooniga firma veendub, et ettevõtte juhtimise süsteem vastab ettenähtud nõuetele ning töökorralduses järgitakse standardi tingimusi. Kui ettevõttele on väljastatud sertifikaat siis piisab selle mainimisest, et saavutada klientide ja äripartnerite usaldus. Lisaks on paljudel juhtudel eksport tegevus seotud sertifikaadi omamise nõudega. Teatud mõttes on sertifikaat oluline ka euroopa liidu piires, sest kaotatud on tollibarjäärid ja nende asemele tõusnud hoopis kvaliteedibarjäärid seega sertifikaadi nõue. Pangad ise otseselt ISO 9000 sertifikaati ei vaja, kuna pangandussektoris on kindluse hindamiseks, väljakujunenud erinev süsteem,mis toimub läbi reitingu agentuuride. Siiski on mitmete
annaabi.ee 
