UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti koostamise oskust TEEMA VALIK Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnas- tamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada Teema peab olema konkreetne, tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem) Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID esialgse teema valik
märganud, et need on sageli lõpptulemusest elavamad ja huvitavamad. Võimalik, et kehtib paradoks: mida zhanripuhtam on kriitika, seda igavam ta lõppkokkuvõttes on. Kriitika paradigmas on kõik nii neetult etteaimatav, talitsetud ja mõistlik. Kriitika meetod seisneb ju emotsiooni paralüseerimises, ratsionaalsuse üürikeses triumfis. Ent selline mõtteviis, mis eeldab, et maailm on alati äraseletatav, kuhugi mahutatav ja millelegi kuuletuv, ei saagi oma punnitatud lineaarsuses olla rohkemat kui igav ja üheplaaniline. Midagi jääb sealt paratamatult välja. Ka pole kriitikat ilma kellegi eelneva loomingulise aktita üldse olemas. Seetõttu ei muutu kriitika kunagi esimese järgu tähtsusega nähtuseks. Meediaajastul on lugu muidugi keerulisem. Tänane kriitik ammutab mõjujõu eelkõige selle kanali või väljaande võimsusest, kes tema tööjõudu kasutab.
väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti koostamise oskust. Uurimusi võib koostada kolmel tasemel: 1. kirjeldav uurimus; 2. kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine; 3. probleemi põhjuste analüüsimine. Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. 2. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks või sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. 1 2.1. Juhendaja:
Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi. Uurimistöö tulemuseks on uurimus ( nimetame koolis seda uurimistööks), referaat, ainetöö jms. Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab töö käigus omandatud teadmisi. Uurimistöö on suunatud probleemile, tema eesmärgiks on leida püstitatud probleemile vastus. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Uurimistöö on konkreetses õppeaines koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Õpilase jaoks tuleb pidada esmatähtsaks kogemuste omandamist, mitte niivõrd tõsiteaduslikkust. Uurimused võivad olla kolmel tasemel: 1. Kirjeldavad uurimused. 2. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3. Probleemi põhjuste analüüsimine.
3. Uurimistöö koostamise protsess 1) õpilane valib valdkonna või õppeaine, milles teha uurimus; 2) õpilane koos juhendajaga valib esialgse teema; 3) õpilane tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega; 4) õpilane sõnastab juhendaja abiga probleemi; 5) õpilane koostab koos juhendajaga töö plaani; 6) õpilane vormistab uurimuse uurimistööna; 7) õpilane esitleb töö tulemusi. 4. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada. Teema valikut tuleb ka põhjendada lugejatele. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab:
3. Uurimistöö koostamise protsess 1) õpilane valib valdkonna või õppeaine, milles teha uurimus; 2) õpilane koos juhendajaga valib esialgse teema; 3) õpilane tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega; 4) õpilane sõnastab juhendaja abiga probleemi; 5) õpilane koostab koos juhendajaga töö plaani; 6) õpilane vormistab uurimuse uurimistööna; 7) õpilane esitleb töö tulemusi. 4. Teema valik. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnastamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pi- dada. Teema valikut tuleb ka põhjendada lugejatele. Teema peab olema konkreetne, kuigi tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem). Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile.
ametnikuna töötavale Riigikogu liikmele. 3) Mitte vastamine Põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele. Ka seda volituste ennetähtaegse lõppemise alust pole Põhiseaduses sätestatud. Nähtavasti peeti selle aluse kehtestamisel silmas eeskätt seda, et Riigikogu töö käigus ilmneb, et isik ei valda nõutaval tasemel eesti keelt. Formaalselt oleks ka see volituste ennetähtaegse lõppemise alus mahutatav Põhiseaduse §-s 64 lg 2 p 4 nimetatud kestva võimetuse alla täita oma ülesandeid. Selle aluse sisuline mahutamine § 64 lg 2 p 4 alla on aga problemaatiline, sest ilmselt ei ole millegagi takistatud tõlgi kasutamine. Tegelikkuses ei näe kehtv valimisseadus ette keeletsensust. 4) Ametivande andmisest keeldumine. Ka seda volituste ennetähtaegse lõppemise alust Põhiseadus ei sätesta. Ametivande andmisest keeldunud Riigikogu liige ei saa täita oma ülesandeid. Seetõttu
annaabi.ee 
